Mauri arhitektuur on arhitektuuristiil, mis valitseskeskajalPõhja-Aafrikas ja osalHispaania jaPortugali aladel (Al-Andalus), mida 711.–1492. aastatel valitsesidmaurid.
Parimad säilinud näited mauri arhitektuurist onCórdoba mošee (La Mezquita),Alhambra paleeGranadas (1338–1390) jaGiraldaSevillas (1184). Märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad veel varemeis linnMedina Azahara (936–1010), endine mošee praeguneSan Cristo de la Luzi kirikToledos,AljaferíaSaragossas ja supelasutusedRondas jaAlhamas Granadas.[1]
Alates 711. aastal toimunud Jerez de la Frontera lahingust kuni Granada langemiseni1492. aastal kuulus suur osa Hispaaniast araablaste võimu alla. Mauri-islami mõju Õhtumaa traditsioonilisele kristlikule kunstile tingis hispaaniaromaanikas jagootikas iseloomuliku eriarengu.
Romaani ja mauri elementide segunemist (10. ja 11. sajandil) nimetataksemosaraabia stiiliks, gooti ja mauri elementide segu (õitseaeg 14. ja 15. sajandil)mudéjar-stiiliks. 15. sajandi lõpus lisandus veelplatereskne stiil, segumudéjar-stiilist, hilisgootikast jaitaalia renessansist.
Mauride valitsemise algusaastaid iseloomustab tüüpiliste islami arhitektuuri vormide ülevõtmine, nagu avatud õuemošeed,minaretid ja kindlusetornid,hoburaudkaar,stalaktiitvõlv jne. Hiljem arenes välja erakordselt rikkalik ornamentika (seinadekoor värvitud ja ažuurseststukist,azulejo,moreskid) ning kõrgetasemeline kunstkäsitöö. Mauri ilmaliku kunsti kuulsaim näide on Alhambra (araabia keeles "punane linnus") Granadas, mille ruumid asetsevad idamaise kombe kohaselt ümber sammastega siseõue.[2]
Mauri arhitektuur – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis