Mauretaania oli vanaaja paikkond Loode-AafrikasNumiidiast läänes tänapäevaAlžeeria jaMaroko põhjaosas.
Mauretaaniat asustasidberberi hõimud, rannikualakoloniseerisidfoiniiklased jakartaagolased. Alates 406 eKr varustas Mauretaania Kartaagotpalgasõduritega.[1]
105 eKr andis Mauretaania kuningasBocchus IRoomale väljaJugurtha ja sõlmis Roomaga sõpruslepingu.[1]
Aastail20–40 oli Mauretaania kuningaksAntoniuse jaKleopatra pojapoegPtolemaios.Caligula kutsus taRooma linna ja laskis ta seal mõrvata[1].
Seejärel, aastal 40 muudeti Mauretaania kaheksRooma provintsiks:Mauretania Tingitana jaMauretania Caesariensis[2]. Tingitana on saanud nime oma pealinna Tingise (tänapäevalTanger) järgi ja see vastab tänapäevaMarokole[1], aga arvatiHispania provintside hulka[2]. Caesariensise pealinn oliCaesarea[3] (tänapäevaCherchell), see vastas Lääne-Alžeeriale[1] ja see arvatiAafrika provintside hulka[2].
Mauretaania alistamata hõimud ründasid Rooma Aafrika provintse mitu korda, näiteksValerianuse jaDiocletianuse ajal.[1]
Mauretaaniast pärines üksRooma keiser:Macrinus. Ta kuulussõdurkeisrite hulka ja haaras võimu pärastCaracalla tapmist217, kuid jubajärgmisel aastal sai lahingus lüüaElagabaluselt ja hukati.
420. aastatel vallutasid Mauretaaniavandaalid ja liitsid selle oma riigiga[4].Bütsantsi väepealikBelisarios vallutas vandaalide riigiVandaali sõjas533–534 ja ühendas Bütsantsiga[5]. Suurema osa7. sajandist oli Bütsantsi võim Mauretaanias üksnes nimeline.700. aastatel vallutasid Mauretaania maa-alamoslemid.
Mauretaania järgi on nime saanud Mauretaaniast lõunas asuv riikMauritaania.
