Matterhorn. Vaade üleRiffelsee . Matterhorn ehkCervino (vastavaltsaksa jaitaalia keeles ) on mägiPenniini Alpides Šveitsi-Itaalia piiril.
Mäe kõrgus on 4478 meetrit. Mäel on terav tipp ja järsud nõlvad, eriti lõunaküljel.
Esmavallutusel 14. juulil 1865 hukkus seitsmest mägironijast neli. Järgneva 130 aasta jooksul on Matterhorn nõudnud üle 500 ohvri ja on üks surmatoovamaid tippeAlpides .
Kõige rohkem kasutatakse tipputõusuks Hörnli rada (Šveitsi poolelt) ja Lioni rada, mis on tehniliselt raskem (Itaalia poolelt).
1994 ekspeditsioonil Šveitsi Alpidesse (grupi juhtErika Ader ) tõusid mööda klassikalist Hörnli marsruuti Matterhornile 7 eestlast:Priit Jaagant ,Norman Aas ,Kaari Kivikas (esimene eestlanna, ainult 16-aastane),Ivar Mäerand ja Karri Kukk, teise grupi koosseisusAleksei Kovaltšuk ja Sergei Põšnjuk. 1995 mööda klassikalist Hörnli marsruuti, grupijuhtTõivo Sarmet . Tipus 5 inimest. 2001Valdek Udris ja Mart Toom mööda Lioni marsruuti. 2002 mööda Lioni marsruuti Viktor Palm,Priit Rooden , Meeri Sassian,Vladimir Šor , Marko Veisson. 2006 Mart Kainel ja Jaan Ainelo mööda Hörnli marsruuti. 2007Johan Kütt , Tõnu Põld ja Olavi Vaino. 2010 Martin Ruudi,Anu Peljo , Toomas Kuul ja Helen Korju mööda Lioni marsruuti. 2015Ene Soop , Lauri Ehrenpreis ja Lauri Stern mööda Lioni marsruuti. 2017 Tõnis Aaliste, Ahti Grünberg mööda Hörnli marsruuti. 2019 Martina Himma giidiga mööda Hörnli marsruuti 2021 Kaspar Eevald ja Katrin Merisalu giidiga mööda Hörnli marsruuti 2022 Kristen Tamm, Allan Tobi ja Kaspar Kirss mööda Hörnli marsruuti. 2022 Maire Himma giidiga mööda Hörnli marsruuti 2023 Kaarel Kuslap ja Kaspar Kaldoja mööda Hörnli marsruuti 2024 Kelli Kuslap, Ralf Jürgenson, Hendrik Eerikson, Carel Kuusk ja Antti Matvere mööda Hörnli marsruuti 
