Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Mary Stuart

Allikas: Vikipeedia
Artiklis ei ole piisavaltviiteid.
Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Mary Stuart
Mary Stuart
Mary Stuart (u 1558–1560)
Šotimaakuninganna
Ametiaeg
14. detsember 1542 – 24. juuli 1567
EelnevJames V
JärgnevJames VI
Prantsusmaakonsort-kuninganna
Ametiaeg
10. juuli 1559 – 5. detsember 1560
Isikuandmed
Sünniaeg8. detsember 1542
Linlithgowi palee,West Lothian,Šotimaa kuningriik
Surmaaeg8. veebruar 1587
Fotheringhay Castle,Northamptonshire,Inglismaa kuningriik
AbikaasaFrançois II
Henry Stuart
James Hepburn
VanemadJames V
Marie de Guise
LapsedJames VI ja I
SugulasedStuartid
Autogramm

Mary Stuart (prantsuseMarie, reine des Écossais;8. detsember1542Linlithgowi palee,West Lothian,Šotimaa8. veebruar1587Fotheringhay Castle,Northamptonshire,Inglismaa) oliMary I nime all Šotimaa kuninganna14. detsembrist1542 kuni24. juulini1567.1558. aastal abiellus ta tulevase Prantsusmaa kuningaFrançois II-ga, kes oli troonil10. juulist 1559 kuni5. detsembrini1560. Sel ajal oli Mary Stuart Prantsusmaakonsort-kuninganna.

Mary Stuart on oma traagilise elu tõttu üks tuntumaid Šotimaa monarhe.

Elukäik

[muuda |muuda lähteteksti]

Mary sündis Šotimaa kuningaJames V jaMarie de Guise'i peres. Kuna James V suri nädal hiljem, siis 6-päevaselt (reaalselt küll1561. aastast) sai Mary Šotimaa kuningannaks.

Lapsepõlve ja nooruse veetis ta Prantsusmaal kuningasHenri II õukonnas. 1558. aastal abiellus hilisema kuninga François II-ga, kes 5. detsembril 1560 suri. Mary Stuart naasis Šotimaale. Hiljem püüdis taHispaania, Prantsuse ja inglise katoliiklaste toetusel kukutada lastetut Inglismaa kuningannatElizabeth I-st.

29. juulil1565 abiellus Mary Holyroodi palees oma nõoHenry Stuarti ehk lord Darnleyga. Abielu vihastas Elizabeth I-st, kuna temalt ei küsitud abiellumiseks luba. Mary Stuart ja lord Darnley olid agaMargaret Tudori järeltulijatena Inglise trooni pärijad. Mary hakkas oma meest tolle kõlvatu käitumise ja ebameeldiva iseloomu pärast põlgama, kuid ei tahtnud abielu lahutada, kuni tal polnud sündinud troonipärijat. Darnley vangistas vahepeal Mary ning tappis tema erasekretäri, soovides kuningavõimu endale haarata.1566. aastal sündis tulevane kuningasJames VI ning abielupaari suhted jahenesid veelgi. Lisaks sellele kasvasid pidevalt pinged ka Šotimaa katoliiklaste ja protestantide vahel.

1567. aasta alguses hukkus lord Darnley segastel asjaoludel, milles kahtlustati nii Maryt kui ka tema vastaseid. Küsimus on siiani jäänud lahendamata. Igal juhul muutus katoliiklasest Mary positsioon Šotimaa troonil üha ebakindlamaks.

1567. aasta juunis puhkes Šotimaal Mary-vastanekalvinistide mäss, mille järel Mary Stuart loobus troonist, lastes võimule oma pojaJames VI, kes oli sellal üheaastane. Mary oli sunnitud põgenema Inglismaale, kus ta lootis peavarju leida Elizabeth I juurest. Viimane aga põlgas Mary Stuartit ja vangistas ta. Võimalik, et Mary jätkas ka Elizabethi juures olles plaane tolle kukutamiseks ning ise troonile asumiseks. 19 aastat vangipõlves elanud Mary tunnistati pärast pikki protsesse, vandenõus tappa Elizabeth I, süüdi. Mary Stuart hukati 8. veebruaril 1587. Tema hukkamise kohta on käibel mitmeid legende. Mary poeg James VI jõudis aga1603. aastal, pärast Elizabethi surma, James I nime all ikkagi ka Inglismaa troonile.

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]

Kirjandus

[muuda |muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Mary Stuart
Eelnev
James V
Šotimaa kuninganna
15421567
Järgnev
James VI
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mary_Stuart&oldid=6634451"
Kategooriad:
Peidetud kategooria:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp