Mary Stuart (prantsuseMarie, reine des Écossais;8. detsember1542Linlithgowi palee,West Lothian,Šotimaa –8. veebruar1587Fotheringhay Castle,Northamptonshire,Inglismaa) oliMary I nime all Šotimaa kuninganna14. detsembrist1542 kuni24. juulini1567.1558. aastal abiellus ta tulevase Prantsusmaa kuningaFrançois II-ga, kes oli troonil10. juulist 1559 kuni5. detsembrini1560. Sel ajal oli Mary Stuart Prantsusmaakonsort-kuninganna.
Mary Stuart on oma traagilise elu tõttu üks tuntumaid Šotimaa monarhe.
Mary sündis Šotimaa kuningaJames V jaMarie de Guise'i peres. Kuna James V suri nädal hiljem, siis 6-päevaselt (reaalselt küll1561. aastast) sai Mary Šotimaa kuningannaks.
Lapsepõlve ja nooruse veetis ta Prantsusmaal kuningasHenri II õukonnas. 1558. aastal abiellus hilisema kuninga François II-ga, kes 5. detsembril 1560 suri. Mary Stuart naasis Šotimaale. Hiljem püüdis taHispaania, Prantsuse ja inglise katoliiklaste toetusel kukutada lastetut Inglismaa kuningannatElizabeth I-st.
29. juulil1565 abiellus Mary Holyroodi palees oma nõoHenry Stuarti ehk lord Darnleyga. Abielu vihastas Elizabeth I-st, kuna temalt ei küsitud abiellumiseks luba. Mary Stuart ja lord Darnley olid agaMargaret Tudori järeltulijatena Inglise trooni pärijad. Mary hakkas oma meest tolle kõlvatu käitumise ja ebameeldiva iseloomu pärast põlgama, kuid ei tahtnud abielu lahutada, kuni tal polnud sündinud troonipärijat. Darnley vangistas vahepeal Mary ning tappis tema erasekretäri, soovides kuningavõimu endale haarata.1566. aastal sündis tulevane kuningasJames VI ning abielupaari suhted jahenesid veelgi. Lisaks sellele kasvasid pidevalt pinged ka Šotimaa katoliiklaste ja protestantide vahel.
1567. aasta alguses hukkus lord Darnley segastel asjaoludel, milles kahtlustati nii Maryt kui ka tema vastaseid. Küsimus on siiani jäänud lahendamata. Igal juhul muutus katoliiklasest Mary positsioon Šotimaa troonil üha ebakindlamaks.
1567. aasta juunis puhkes Šotimaal Mary-vastanekalvinistide mäss, mille järel Mary Stuart loobus troonist, lastes võimule oma pojaJames VI, kes oli sellal üheaastane. Mary oli sunnitud põgenema Inglismaale, kus ta lootis peavarju leida Elizabeth I juurest. Viimane aga põlgas Mary Stuartit ja vangistas ta. Võimalik, et Mary jätkas ka Elizabethi juures olles plaane tolle kukutamiseks ning ise troonile asumiseks. 19 aastat vangipõlves elanud Mary tunnistati pärast pikki protsesse, vandenõus tappa Elizabeth I, süüdi. Mary Stuart hukati 8. veebruaril 1587. Tema hukkamise kohta on käibel mitmeid legende. Mary poeg James VI jõudis aga1603. aastal, pärast Elizabethi surma, James I nime all ikkagi ka Inglismaa troonile.