 | See artikkelootabkeeletoimetamist.(Mai 2024) Kui oskad, siis palun aitaartiklit keeleliselt parandada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
| Martin Evans | |
|---|---|
 Martin Evans (2007) | |
| Sündinud | 1. jaanuar1941 Stroud,Gloucestershire,Inglismaa |
| Alma mater | Cambridge'i ülikool,UCL |
| Abikaasa | Judith Clare Williams |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | bioloog |
| Töökohad | Cambridge'i ülikool,UCL,Cardiffi ülikool |
| Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (2007) |
Sir Martin John Evans (sündinud1. jaanuar1941) onSuurbritanniabioloog, kes koosMatthew Kaufmaniga kultiveeris 1981. aastal esimesenahiirtelembrüonaalseid tüvirakke ja kasvatas neid laboris. KoosMario Capecchi jaOliver Smithiesega töötas ta väljaknockout-hiire ja sellega seotud suunatudhomoloogilise rekombinatsiooni tehnoloogias – meetod embrüonaalsete tüvirakkude kasutamiseks spetsiifiliste geenimodifikatsioonide loomisel hiirtes.[1][2]2007. aastal said need kolm teadlastNobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.[3][4][5]
Ta võitis suure stipendiumiCambridge'i ülikooli ajal, mil geneetika oli hüppeliselt arenemas, ning hakkas huvi tundmabioloogia jabiokeemia vastu. Seejärel läks taUniversity College Londonisse, kus õppis Elizabeth Deuchari juhendamisel. 1978. aastal siirdus taCambridge'i ülikooli geneetikaosakonda ja alustas 1980. aastal koostööd Matthew Kaufmaniga. Nad uurisid meetodit, kuidasblastotsüste kasutada embrüonaalsete tüvirakkude eraldamiseks. Pärast Kaufmani lahkumist jätkas Evans oma tööd, eraldades hiire embrüost embrüonaalse tüviraku. Ta muundas seda geneetiliselt ja siirdas selle täiskasvanud emashiirtesse eesmärgiga luua geneetiliselt muundatud järglasi. Selle töö eest anti talle 2007. aastalNobeli auhinna. Tänapäeval peetakse geneetiliselt muundatud hiiri meditsiiniliste uuringute jaoks ülioluliseks.
Evans sündis StroudisGloucestershire'i krahvkonnas 1. jaanuaril 1941.[1] Tema ema oli õpetaja. Isa pidas mehaanikatöökoda ning õpetas Evansi kasutama tööriistu ja masinaid, sealhulgas treipinki. Evans oli lähedane vanaisaga, kes oli üle 40 aasta baptistikoguduse koorimeister ning kelle põhihuvid olid muusika, luule ja kirik. Tema ema vend oliCambridge'i ülikooli astronoomiaprofessor. Poisikesena oli Evans vaikne, häbelik ja uudishimulik. Talle meeldis teadus ja vanemad julgustasid teda õppima. Ta läks keskkooli Kagu-Londonis St Dunstani kolledžis. Koolis oli ta üks paremaid õpilasi, ehkki mitte klassi parim. Ta valmistus põhjalikult Cambridge'i ülikooli sisseastumiseksamiteks.
Evans sai stipendiumiCambridge'i ülikooli. Ta õppis zooloogiat, botaanikat ja keemiat, kuid loobus peagi zooloogiast ja lisas biokeemia, leides, et teda huvitab taime füsioloogia. Ta käisSydney Brenneri seminaridel ja osalesJacques Monodi loengutes. Evans lõpetas Cambridge'i ülikoolibakalaureusekraadiga 1963. aastal, kuigi ta ei sooritanud lõpueksameid, sest ta põdes parajastimononukleoosi.[1][6] Evans otsustas tegeleda selgroogsete loomade geneetilise kontrolli uurimisega.[7] Ta kolisLondoni Ülikooli kolledžisse, kus ta sai töökoha teadurina, õppides Elizabeth Deuchari käe all. Tema eesmärk oli sel ajal "isoleerida arengult kontrollitudm-RNA". Ta sai doktorikraadi 1969. aastal.[8]
Temast saiLondoni Ülikooli kolledžianatoomia jaembrüoloogia osakonna õppejõud, kus ta tegi uurimistööd ning õpetas doktorante ja üliõpilasi.[8] 1978. aastal siirdus taCambridge'i ülikooli geneetikaosakonda, kus 1980. aastal algas tema koostöö Matthew Kaufmaniga[1] Nad töötasid välja idee kasutadablastotsüste embrüonaalsete tüvirakkude eraldamiseks.[9]
Pärast seda, kui Kaufman lahkus Edinburghi anatoomiaprofessoriks, jätkas Evans oma tööd. 1985. aasta oktoobris külastas taMassachusettsis Cambridge'is asuvat Whiteheadi instituuti ühe kuu pikkuse praktilise töö jaoks, et õppida uusimaid laboritehnikaid.[2][10]
1990. aastatel oli ta stipendiaat Cambridge'i St Edmundi kolledžis. 1999. aastal sai temast imetajate geneetika professor ja bioteaduste osakonna juhatajaCardiffi ülikoolis,[1][11] kus ta töötas kuni pensionile jäämiseni 2007. aasta lõpus.[12] Ta löödi 2004.aastalrüütliks, tunnustades tema tööd tüvirakkude uurimisel. 2007. aastal pälvis ta koosMario Capecchi jaOliver SmithiesegaNobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna töö eest, mille käigus avastati meetod embrüonaalsete tüvirakkudega hiirtelhomoloogse rekombinatsiooni juurutamiseks.[3] Evans nimetatiCardiffi ülikooli presidendiks ja ta astus ametisse 23. novembril 2009.[13] Seejärel sai Evansist 2012. aastalCardiffi ülikooli kantsleriks. Ta on Cambridge'i St Edmundi kolledži auliige.[14]
Evans ja Kaufman eraldasidembrüonaalsed tüvirakud hiirte varajastest embrüotest (embrüoblastid). Need varased embrüonaalsed rakud võivad diferentseeruda täiskasvanud organismi ükskõik millisteks rakkudeks. Nad modifitseerisid neid tüvirakke ja paigutasid need emaste hiirte üsasse, nii et nad sünnitaksid geneetiliselt muundatud järglasi.[15]
1981. aastal avaldasid Evans ja Kaufman katsete tulemused, milles nad kirjeldasid, kuidas eraldasid hiireblastotsüstidestembrüonaalsed tüvirakud ja kasvatasid neid rakukultuurides.[16][17] Selle saavutas samal aastal iseseisvalt ka Gail R. Martin.[18] Lõpuks suutis Evans isoleerida hiire varajase embrüoembrüonaalse tüviraku. Seejärel muutis ta seda geneetiliselt ja implanteeris täiskasvanud emasesse hiiresse, et luua geneetiliselt muundatud järglasi – laborihiirte esivanemaid, keda peetakse tänapäeval meditsiinilise uurimistöö jaoks ülioluliseks.
Kui Evans oli Cambridge'is üliõpilane, tutvus ta ta oma tädi, astronoomiaprofessori abikaasa korraldatud lõunasöögil Judith Clare Williamsiga. Pärast nende kihlumist nende suhe küll ei sujunud ning Judith läks Kanadasse elama, kuid aasta hiljem naasis ta siiski Inglismaale ja nad abiellusid. 1978. aastal kolisid nad koos oma lastega Londonist Cambridge'i, kus nad elasid enne Cardiffisse kolimist üle 20 aasta. Neil on üks tütar ja kaks poega.[19]
Tema abikaasale Judith Clare Williamsile, Christopher Williamsi lapselapsele, määrati 1993. aastalMBE õendustöö eest.[20] Tal diagnoositi rinnavähk umbes sel ajal, kui pere kolis Cardiffisse. Ta töötab rinnavähi heategevusorganisatsioonides.
