See artikkel räägib viljatüübist.Teiste tähenduste kohta vaata lehekülgeMari (täpsustus).
Nelja liiki marjad (suhteline suurus pildil erineb tegelikust). Paremalt päripäeva: viinamarjad,hurmaa,punased tikrid japunased sõstrad (üleval)Mitut liiki "marjad", millest vaid üks (kännasmustikas) on botaanilise määratluse kohaselt mari.Pamplid onliitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad.
Kui sigimik on paljupesaline, siis on marjaski palju seemneid. Näiteks kartulil on õis kahepesaline,sparglil kolmepesaline,ussilakal neljapesaline japohlal viiepesaline.
Kõik marjad ei ole lihakad. Niisugune on näitekspaprika.
Enamik marju on söödavad, aga kõik mitte. Mõne taime, näiteks kartuli, ussilaka jamusta belladonna marjad on hoopis mürgised. Kuid see ei tähenda, et terve see taim peaks mürgine olema, näiteks kartulil süüaksemugulaid.
On arvatud, et lihakate viljade teket soodustas neist toituvate loomade, eritiimetajate jalindude arvukuse suurenemine. Ent arvatud on ka, et põhjus ja tagajärg on vastupidised. Lihakate viljade tekke ajal oli maailmas palju niiskeid kohti tihedatesmetsades, kus viljade leviminetuule abil polnud tõhus. See soodustassümbioosi käigus loomi ja linde üle minema lihakatest viljadest toitumisele ning vilju omakorda järjest lihakamateks ja kirevamateks muutuma.