 | See artikkel räägib putukate seltsist; Mardikas oli kaVoldemar Õuna pseudonüüm |
Mardikalised (Coleoptera) onlülijalgseteseltsputukateklassist.
Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neid on kirjeldatud umbes 350 000liiki, kuid hinnanguliselt on neid mitu korda rohkem. Eestis on leitud 3073 liiki, kuid neid arvatakse leiduvat vähemalt 3400[1]. Neist enamik on maismaalised, kuidosade mardikate elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Oma suure isendite hulga,biomassi ja ökoloogiliste seoste tõttu on mardikad tähtsad maismaakoosluste komponendid.
Nende teaduslik nimetus tulebkreekakeelsetest sõnadestkoleos ('tupp', 'kate') japteros ('tiib'). Mardikate uurimisega tegelebkoleopteroloogia
Toitumistüübi järgi on mardikadfütofaagid,adefaagid,saprofaagid,koprofaagid,nekrofaagid võipolüfaagid.Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate,termiitide, herilaste ja ämblikega. Partneri leidmiseks kasutavadferomoon-, heli (siklased) ja ka valgussignaale (jaanimardikas). Mardikalised liigitatakse kolme alamseltsi:
Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvab peagi elamaharilik jahumardikas ningväike-jahumardikas.
Mardikaliste eripäraks on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad. See eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad (elytrae). Teise tiivapaari tiivad on kilejad ja mardikad kasutavad neid lendamiseks. Kattetiivad asetatakse lennu ajal seljale kokku või kasutatakse lennul kandepindadena.Suised on haukamistüüpi.
