Maoism onmarksistlikukommunismirevisionismivastane vorm, mis põhinebHiina Rahvavabariigi poliitilise juhiMao Zedongi (1893–1976) õpetusel. 1950.–1960. aastail kujunenud teooria oliHiina Kommunistliku Partei poliitiline ja sõjalineideoloogia alates Mao võimule tõusmisest kuniDeng Xiaopingi võimuletulekuni, kes alustas1978. aastal oma teooria põhjalmajandusreforme.
Ehkki Hiina Rahvavabariigi valitsus reformide tõttu maoismi enam täielikult ei järgi, on maailmas endiselt palju maoistlikke parteisid ja rühmitusi. Silmapaistvamad neist onPeruuHiilgav Tee,India Maoistlik Kommunistlik Partei ningNepali Maoistlik Kommunistlik Partei, mis võitis2008. aastalNepali parlamendivalimised.
- Rahva sõda: partei relvastatud haru ei tohi lahkneda massidest. Õnnestumiseks peabrevolutsioon jälgima masside vajadusi ja nõudmisi.
- Uus demokraatia: alaarenenud riikides ei saasotsialismi arendada enne, kui riik on läbinud elatustaseme paranemise perioodi. Seda ei saa juhtidakodanlus, kuna selleprogressiivne loomus asendub varakultregressiivse loomusega.
- Vastuolud on ühiskonna tähtsaim omadus: ühiskonda valitsevad mitmesugused vastuolud. Kuna nende loomus erineb, tuleb neid ka käsitleda eri moel. Kõige tähtsam erinevus on ühelt poolt massidesiseste vastuolude ning teiselt poolt masside ja nende vaenlaste vaheliste vastuolude vahel. Ka sotsialistlikke institutsioone kimbutavad vastuolud, kuid neid ei tohi alla suruda, nagu seda tehtiStalini ajal.
- Kultuurirevolutsioon: revolutsioon ei kaota kodanlikku ideoloogiat. Sotsialismisklassivõitlus jätkub ja isegi tugevneb. Seepärast tuleb jätkata võitlust vaenuliku ideoloogia ja selle ühiskondlike juurte vastu.
- Kolme maailma teooria: külma sõja ajal moodustasid kaksimperialistlikku riiki,USA jaNSV Liit, "esimese maailma". Teine maailm koosnes ülejäänud imperialistlikest riikidest ja nende mõjusfääridest. Kolmas maailm koosnes mitteimperialistlikest maadest. Nii esimene kui ka teine maailm ekspluateerisid kolmandat, kuid esimene oli kõige agressiivsem. Imperialism on esimese ja teise maailmatöölised ära ostnud, et revolutsiooni ära hoida. Kolmanda maailma inimestel pole aga isegi lühiajalist huvi senist olukorda säilitada. Seepärast on revolutsioonil kõige kergem alata kolmanda maailma maades, nõrgendades omakorda imperialismi ka teistes riikides tekkivate revolutsioonide suhtes.
