See artikkel räägib geomeetrilisest kujundist; Tõnu Õnnepalu romaani kohta vaata artiklitMandala (romaan).
Višnu mandala
Mandala (sanskriti keelesmaṇḍala‘ring’; tiibeti keelesdkyil ’khor; hiina keeles 曼荼羅mantuluo; jaapani keelesmandara) onhinduismis,budismis,džainismis,šintoismis ja teistes idamaistes vaimsetes praktikates,rituaalides jameditatsioonil kasutatav visuaalne kujund, objekt või sümboldiagramm, mis aitab ja toetab eriliste teadvusseisundite saavutamist.
Mandalad on tavaliselt ringikujulise põhiplaaniga ja võivad olla nii kahe- kui ka kolmemõõtmelised.Yantrad on lihtsamad ja abstraktsemad visuaalsed kujundid või sümboldiagrammid, mis samuti aitavad ja toetavad vaimset praktikat.
Mandala-taolisi kujundeid leidub kakristluses,asteekidel,maiadel ja paljudes teistes kultuurides ja religioonides.
Budismis võib mandala sümboliseerida maailmakõiksust, aga ka Buddha ihu, kõnet ja meelt jmt.
Eriti palju kasutatakse mandalaid mediteerimise abivahendinavadžrajaanas. Seal kujutatakse mandalana sageli ühe või teise mütoloogilisebudabudavälja, mille keskel asub antud süsteemi peamine buda, teda ümbritsevad teised budad jabodhisattvad ning arvukad muud sümbolid.[1]
Tiibeti jaJaapani esoteerilises budismis kasutatakse mandalaid õpetuse kandjatena, rituaalsetel eesmärkidel ning meditatsiooni ja teadvustatud toimimise abivahenditena.
Vadžrajaanas on tuntud mandalaohverdamise rituaal. Liivamandala luuakse rituaalselt värvilistest liivadest, korrates selle käigus pühasid palveid ja mantraid. Kui mandala on valmis, pühitakse see kokku, sümboliseerides kogu mateeria ja inimloomingu kaduvust, ning puistatakse voolavasse vette, et palved üle kogu maa kõikide olenditeni kanduksid. See rituaal on osa budistlikust praktikast ja seda võivad läbi viia vaid aastate jooksul vastava väljaõppe saanud mungad. Tänapäeval on hästi tuntud Tiibeti liivamandalad, mida on mitmetel kordadel ka Eestimaal tehtud.
