Maasaid ehkmasaid on Edela-Keenias ja Kirde-TansaaniasKilimanjaro mäest loodes elav rahvas. Nende koguarv on umbes 900 000, mis jaguneb umbes võrdselt kummagi riigi vahel.
Maasaide nime tuleb hääldada [maasai]. See on liitsõna, kus "ma" tähendab maad nagu eesti keeles ja "sai" tähendab rahvast. Niisiis kutsuvad nad endid maarahvaks.
Vastavalt oma suulisele pärimusele pärinevad nadNiiluse orustTurkana järvest põhjast. Nad hakkasid liikuma lõuna suunas15. sajandil ning jõudsid oma praegusse elupaika17. ja18. sajandi vahetusel. Selles piirkonnas varem elanud hõimud sunniti asuma mujale.19. sajandi keskpaigas saavutasid nad oma maksimaalse asuala, kontrollidesIda-Aafrika riftivööndit Marsabiti mäest põhjasDodomani lõunas. Maasaid olid teistest piirkonnas olevatest hõimudest sõjaliselt üle, kasutades lisaksodadele jakilpidelesõjanuiasid, mida suutsid üsna täpselt visata kuni 70 sammu (saja meetri) kaugusele.
Iga umbes 15 aasta järel pühitsetakse meesteks need poisid, kes on pärast eelmist pühitsemist jõudnudpuberteedini. Vastav protseduur kestab 4–8 kuud. Pärast seda, kui uus põlvkond on sõdalasteks pühitsetud, peavad nad alluma eelmisele põlvkonnale, kes teeb nende eest poliitilised otsused, kuni ükskord pühitsetakse järgmine põlvkond.
Maasaid on karjakasvatajad, kes elatuvad peamiseltveistest ja viimastel aastakümnetel katurismist.
Maasaid on mitmenaisepidajad ja mitmemehepidajad. Kohati esineb käitumist, et kõik ühe põlvkonna naised on abielus kõigi oma põlvkonna meestega. Kui üks mees tuleb teisele külla, siis komme nõuab, et peremees pakub külalisele oma voodit ja naine tohib ise otsustada, kas ta veedab öö külalise või oma mehega. Kui sellisest abieluvälisest suhtest sünnib laps, peab naise mees seda kasvatama oma lapsena ja lapsel on täielik pärimisõigus.
