Maahokit mängitakse välisväljakul. Välisväljak on kaetud kas muru- või liivakattega. Väljak on 91 m pikk ja 50–55 m lai. Väljakule on märgitud keskjoon ja neljandikjooned. Väljaku kummaski otsas on värav, mille ees on väravast 14,6-meetrine kaar. Värav on 3,66 m lai, 2,13 m kõrge ja vähemalt 1,22 m sügav.
Mängupall on üldiselt valge ja kõva, selle ümbermööt on 22,4–23,5 cm ja kaal 156–163 grammi. Mängukepi pikkus pole reglementeeritud, kuid tavaliselt on ta 90 cm pikkune ja kaalub 340–794 grammi.
Sisehoki on omaette ala. Siseväljak on 40 m pikk ja 20 m lai. Värav on sama mööduga, mis käsipallis, 3 m lai ja 2 m kõrge. Väljakul on korraga 5 + 1 mängijat. Suurim erinevus välis hokist on see, et palli ei saa tõsta põrandalt, välja arvatud situatsioon, mis tekib palli väravasse suunamisega. Väljaku ääres on madalad puuääred, mida võib kasutada mänguolukorras. Otsesed pallilöögid on keelatud. Sisekepid ja -pallid on kergemad, kui välismängijatel. Reeglid on ka enam-vähem samad mis välistingimustes.
