 | Artiklis ei ole piisavaltviiteid.(Aprill 2020) Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 MINIX 3.1.2a laadimine | |
| Ettevõte/arendaja | Andrew S. Tanenbaum |
|---|---|
| OS-i tootepere | UNIXi-laadne operatsioonisüsteem |
| Stabiilne väljalase | 3.3.0 / 16.09.2014  |
| Saada olev(ad)keel(ed) | inglise keel |
| Litsents | BSD alates 2000. aastast |
MINIX onAndrew Tanenbaumi loodud pisikeoperatsioonisüsteem. Ta lõi MINIX-i kui näidise operatsioonisüsteemist oma raamatu "Operating Systems: Design and Implementation" (1987) tarvis. Raamat sisaldas 12 000 rida MINIX-i koodi ja lisaks sai lähtekoodi kaasa kaflopil. MINIX loodi ühildumaIBM PC-de jaIBM PC/AT arvutite jaoks, sest need oli siis kõige levinumad ja Tanenbaumile ka kättesaadavad. Hiljem lisandus muidki arhitektuure.[viide?]
Praegu on kasutusel MINIX 3 versioon, mille valmimisest anti teada2005. aastal. Nagu ka eelmised versioonid, on ka tema eesmärk tegelikult tutvustada õpilastele ja huvilistele operatsioonisüsteemi ehitust. Seda on võimalik nüüd ka näiteksLiveCD-na kasutada või siis kuvatõmmistega vastavatel emulaatoritel käivitada.[viide?]
Linus Torvalds kasutas ja hindas MINIXit, kuid tema loodu erines MINIXist päris palju. VõrreldesLinuxiga on MINIXi suurimaks erinevuseks tuuma ülesehitus. Linux kasutab monoliit tuuma, MINIX agamikrotuuma. Tannenbaumi-Torvaldsi debatis ei kiitnud Tannenbaum seda otsust heaks ja veel2006. aasta mais õigustas ta mikrotuuma kasutamist.[1] Kuna Linuxit arendati algselt MINIXis, siis päris Linux mitmed MINIXi omadused, nagu näiteks failisüsteemi.[viide?]
Kenneth Brown Alexis de Tocqueville Instituudist üllitas2004. aasta mais raamatu "Samizdat"[2], kus ta väitis, et suur osa Linuxi tuuma koodist kopeeriti MINIXi koodist. Süüdistused lükati üleüldiselt ümber, Andrew Tanenbaum kritiseeris Kenneth Browni ja kirjutas pika vastuväite oma isiklikule veebilehele.[3][4]
Ajal, kui esimene MINIX ilmus, loeti selle litsentsi suhteliselt liberaalseks. Andrew Tanenbaum soovis kohe algul, et MINIXi lähtekood oleks kõigile vabalt kätte saadav. Seda selleks, et õpilastel ja raamatu kasutajatel oleks võimalik vabalt koodi uurida, muuta ja uusi programme arendada. Algul ei nõustunud sellega raamatu kirjastajad. Nimelt nad ei tahtnud, et raamatus oleks midagi sellist liidetud, mida kasutajad võivad ise kopeerida (näiteks lähtekood). Nii lahendati algul olukord nii, et MINIX-i litsentsitasu liideti raamatu hinnale. See muutis ka võimatuks MINIXi kasutamise vabalt jagatava operatsioonisüsteemi alusena. Kuid kui 1990. aastate alguses ilmusidLinux ja386BSD operatsioonisüsteemid, siis õnnestus lõpuks ka MINIX muutavabaks tarkvaraks.[viide?]
Aprillis 2000 muutus MINIX vabaks/avatud tarkvaraks lubava vaba tarkvara litsentsi alusel,[5] aga selleks ajaks oli MINIX oma võimalustelt teistest operatsioonisüsteemidest maha jäänud ja paljud entusiastid olid 1990. aastatel selle asemel Linuxile või mõnele BSD variandile üle läinud. Nii on MINIX praegused kasutajad peamiselt üliõpilased või hobikasutajad.[viide?]
