 | Artiklis ei ole piisavaltviiteid. Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Luurelaev onsõjalaev (abilaev) või riigiasutusele kuuluv laev, mis on ehitatud ja varustatud luureandmete kogumiseks merelt, mereäärselt maismaalt ja nende kohal õhuruumist ning samuti vee alt.
Peamiselt koguvad luurelaevad tänapäeval luureinfot elektroonilise luure ehksignaalluure (SIGINT) meetodil.
Luurelaevadega püütakse ja kuulatakse pealt teiste riikideraadiosidet, tsiviilsidet; registreeritakse lennuvahendite ja ujuvvahendite elektroonilisi signatuure ning jälgitakse nende liikumist. Jälgitakse ka ballistiliste rakettide starte ja muud sellist. Selleks on luurelaevadel võimsadradarid,teleskoobid ja tundlikud raadiovastuvõtjad. Enamus aparatuurist on salastatud. Sageli on luurelaevadel ka enesekaitserelvastus.
Luurelaevad võivad olla "maskeeritud"kalapüügilaevadeks võihüdrograafialaevadeks. See võimaldab viibida põhjendatult samal merealal pikemat aega. Reaalselt nad tegelevadki merel vastava tegevusega, kuid täidavad lisaks luurefunktsiooni.
Luurelaevu nimetatakse ka side- või abilaevadeks.
Praktiliselt on tänapäeval kõik luurelaevad ja nende liikumine enamasti siiski teada ja jälgitav.
Esimesed spetsiaalsed luurelaevad ehitatikülma sõja algul ja sellest ajast on need kõigi suurriikide relvastuses. Maailma suurim luurelaev oliNõukogude Liidus ehitatudUral SSV-33.
Eesti Mereväe käsutuses oli aastatel 1994–2000 kaksIda-Saksamaal valmistatudKondor-klassi laeva, mis olid seadistatud luurelaevadeks. Samuti oli Veeteede Ametil 1990. aastail nime EVA-307 all endine vene 860-klassi hüdrograafialaev Zenit, mis oli kunagi ehitatud ühtlasi luurelaevaks ja varustatud vastavate seadmetega. Luure eesmärgil neid teadaolevalt siiski ei kasutatud.
Tänapäevasedsõjalaevade liigid | ||
|---|---|---|
| Lahinguotstarbelised avamerelaevad |  | |
| Lahinguotstarbelised rannikulaevad | ||
| Allveelaevad | ||
| Lahingutoetuslaevad | ||
| Veeala valve ja julgeoleku laevad | ||
| Abilaevad | ||