 | See artikkelvajabtoimetamist.(Veebruar 2021) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 | Artiklis puuduvadviited.(Veebruar 2021) Palun aitaartiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid. |
Luegi kuru onmäekuru või kitsaskohtSalzachöfeni kohalAustriaSalzburgi liidumaal. Kuru onTenneni mägede lääneservas ja on u 100 mSalzachi jõe kohal, kus Salzachöfen on selle kitsamais kohas. Mõisteid Luegi kuru ja Salzachöfen kasutatakse mõnikord kogu kanjoni tähistamiseks vaheldumisi. Luegi kuru, pakkudes looduslikku ligipääsu läbi kitsa lõhe, oli ajalooliselt üks peamisi teid ülePõhja-Lubjakivialpide.
Põhja-Lubjakivialpid onKesk-Ida-Alpide põhjapoolne paralleelne alammäestik.Berchtesgadeni Alpid, mis on nende mägede osa, moodustavad piirkonnas põhja-lõunasuunalisele liiklusele tõkke. Salzachi jõgi on uuristanud sügava oru läbi mägede, mis kulmineerub Salzachöfenis. Seal muutuvad Salzachi kaldad läbipääsmatuks ja jõe idaserva järgiv tee tõuseb sadakond meetrit jõest kõrgemale, et vältida selle kõige reeturlikumat lõiku, enne kui laskutakse tagasi jõeni. Selle tee kõrgeim punkt on traditsiooniliselt tuntud kui Luegi kuru.
Luegi kuru asubHalleini ringkonnas u 3 kmGolling an der Salzachist lõunas. Luegi kuru ületab maantee B159 (Salzachtal Straße), kuna see järgib Salzachi jõge. Maantee tõuseb kõrgusele 552 m ja siseneb 150 m pikkusse tunnelisse paralleelselt Salzachöfeni kitsaima kohaga. Hotell asub praegu kuru kõrgusel tunneli kohal. NiiTauern Autobahn kui kaSalzburgi–Tirooli raudtee, kuigi järgides suuresti Salzachi orgu, mööduvad kitsast Luegi kurust paralleelsete tunnelite kauduHageni mägede all Salzachi vastasküljel.
Luegi kuru ja ümbritsevat Salzachi orgu on transporditeena kasutatud eelajaloolistest aegadest saati. Kuru ületas antiikajalRooma tee.
Keskajal püstitati kuru kõrgusele tollipääsud, et koguda pudelikaela läbivatelt reisijatelt ja kaupmeestelt teemakse. Esimesed ülestähendused tollipääsust pärinevad 1160. aastast koos korduvate mainimistega kuni Napoleoni aegadeni. Enamik tollipääsuga seotud ehitisi lammutati 1930. aastatel.
1970. aastateks oli liiklus läbi Luegi kuru jõudnud puhkusekuudel ummikute tasemele, kuna see asusGastarbeiterroutel, mida kasutasidvõõrtöölisedBalkani poolsaarelt. 1974. aastal valminud A10-kiirtee leevendas ülekoormust üle Luegi kuru, möödudes kurust täielikult ja vähendades selle tähtsust transporditeena.