 | See artikkel on Eesti linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülgeLoksa (täpsustus). |
 | Artiklis ei ole piisavaltviiteid. Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
| Loksa | |
|---|---|
 | |
Pindala: 3,8 km²(2017)[1] | |
| Elanikke: 2536(1.01.2024)[2] | |
| EHAK-i kood: 0424 | |
| Koordinaadid:59° 35′ N,25° 43′ E | |
  | |
 |
Loksa onlinn Põhja-EestisHarju maakonnasSoome lahe kaldal. Läbi linna voolabValgejõgi, mis samas kaHara lahte suubub. Loksa onEesti kõige põhjapoolsem linn.
Loksa pindala on 382hektarit.[3] Linn tekkis Loksaküla maale. 1874 rajati sinnaLoksa tellisetehas, 1903elling ja 1907saeveski. Loksa saialeviks 1948[4], linnaõigused sai 25. augustil 1993.
Aastatel 1950–1957 oli Loksa samanimeliserajooni halduskeskus.
Linna suurim tööandja oliLaevatehas. Kaasajal vaid 4 väikeettevõttet, mis 2023 a müüsid toodangut ca 4 mil € eest (Forans Eesti meditsiinitooted, õmblusvabrik, metallitoodete tootmine).[viide?]
Aastatel 1976–2016 tegutses linnashaigla. Selle baasil loodi 2000. aastal ambulatoorset ja statsionaarset arstiabi pakkuv osaühingLoksa Ravikeskus, mis pankrotistus 2011. aastal. Aastatel 2012–2016 pakkus samades ruumides meditsiiniteenuseidIda-Tallinna Keskhaigla.
Loksa linnapea onVärner Lootsmann.[5]
Loksa elanikkond on alates 1990. aastate algusest seoses tööstuse taandarenguga linnas püsivalt vähenenud. Linn on paljurahvuseline, kõige enam – umbes 57% – onvenelasi.Eestlased moodustavad alalisest elanikkonnast umbes kolmandiku.2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna 2759 elanikust eestlasi 845 ehk 30,6%.
Tööealise elanikkonna arv oli 2000. aastal 1650 inimest, kellest 750 inimest töötas väljaspool linna.
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga |
|---|---|
| 1990 | 4325[6] |
| 2001 | 3500[7] |
| 2005 | 3474[7] |
| 2010 | 3403[7] |
| 2015 | 2665[7] |
| 2018 | 2568[7] |
Hariduse ajalugu Loksal ulatub tagasi detsembrisse 1867, kui kohalikus talus hakkas õpetajaJakob Janter tunde andma 20 talulapsele. Loksa esimene koolimaja valmis 1903. aastal ja tegutses esialgu kaheklassilise vallakoolina. Täielik algkool alustas tegevust 1920.
Sõjajärgsel perioodil oli kool 7-klassiline. 1948 avati vene keelt kõnelevate elanike arvu suurenemise tõttu koolis esimesed kolm venekeelset klassi. 1951 muudeti senine seitsmeklassiline kool kakskeelseks keskkooliks.
Kakskeelne õpe jätkus koolis kuni 1988. aastani, mil kool jagati eesti õppekeelegaLoksa 1. Keskkooliks ja vene õppekeelega Loksa 2. Keskkooliks. Alates 1996. aastast kandis vene koolLoksa Vene Gümnaasiumi nime. Kahe kooli ühendamine üheks eesti õppekeelega gümnaasiumiks tuli uuesti arutusele 2002 ja 2010 jõutigi koolide liitmiseni, kuid esialgu kakskeelse koolina. Kahe keskkooli ühinemisel tekkinud õppeasutus hakkas kandmaLoksa Gümnaasiumi nime.
Linnas on nelipühakoda jakogudust:
Loksa linn on kaetud tihedateede ja tänavate võrguga. Linna läbib ükstugimaantee –Liiapeksi–Loksa maantee – ja mitukõrvalmaanteed:
Loksal on regulaarne bussiühendusTallinna ja ümbruskaudsete küladega (Hara,Kolga,Pärispea,Viinistu, jt). Tallinna ja Loksa vahel on ühistranspordiliiklus toimunud alates 1938. aastast.
Avalikke maakondlikke bussiliine haldabATKO Liinid; kõigi nende bussiliinide lõpp- võikontrollpeatuseks onLoksa bussijaam. Varasematel aastatel toimunud kommertsbussiliiklus Tallinna ja Loksa vahel katkes 2010. aastate teisel poolel reisijate vähesuse tõttu.
Raudteeühendus linnal puudub. Meritsi on ühendus tagatudLoksa sadama kaudu, kuid regulaarvedusid laevadega ei toimu.
Abja-Paluoja |Antsla |Elva |Haapsalu |Jõgeva |Jõhvi |Kallaste |Karksi-Nuia |Kehra |Keila |Kilingi-Nõmme |Kiviõli |Kohtla-Järve |Kunda |Kuressaare |Kärdla |Lihula |Loksa |Maardu |Mustvee |Mõisaküla |Narva |Narva-Jõesuu |Otepää |Paide |Paldiski |Põltsamaa |Põlva |Pärnu |Püssi |Rakvere |Rapla |Räpina |Saue |Sillamäe |Sindi |Suure-Jaani |Tallinn |Tamsalu |Tapa |Tartu |Tõrva |Türi |Valga |Viljandi |Võhma |Võru
