 | See artikkelootabkeeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aitaartiklit keeleliselt parandada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 | See artikkelvajabtoimetamist.(Juuli 2009) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
| Lohusalu | |
|---|---|
.jpg) | |
Pindala: 2,1 km²(2020)[1] | |
| Elanikke: 213(31.12.2021)[2] | |
| EHAK-i kood: 4456[3] | |
| Koordinaadid:59° 24′ N,24° 12′ E | |
  | |
 |
Lohusalu onkülaHarju maakonnasLääne-Harju vallasLohusalu poolsaarel.
Küla on esimest korda mainitud 1480. aastal (Loensal).[4]
Külas elas2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 inimest. Neist 177 (91,7%) olideestlased.[5] 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 219.[viide?]
Lohusalu piirneb kagusLaulasmaaga, sealhulgasHeliküla suvilapiirkonnaga.[viide?]
Kagu-loodesuunaline poolsaar on tekkinudmoreensaarest, mis on maismaaga liitunud. Asustus oli poolsaarel juba siis, kui ta oli saar.[viide?]
Poolsaare keskel on aluspõhjakõrgendikLohusalu Põllumägi (23 m), millel asuvad mõned majad. Ülejäänud osa külast asub mäe kõrval.[viide?]
Lohusalu poolsaare lääneosa lähedal asub tillukeNabe saar.
Poolsaarest edela poole jääbLahepere laht, kirde pooleLohusalu laht. Lohusalu lahe ääres on väga kena liivarand ja suplemiskoht, Lahepere lahe ääres on tagasihoidlikum rand. Mõlemas rannas ja ka metsa all on paljurändrahne.
Lohusalu maastik on väga mitmekesine, kuid eriti iseloomulik on männimets, mille all kasvavadmustikad. Rannal leidub rohkestimerihumurit jakuldlehist kibuvitsa, samutirandmaltsa,liiv-merisinepit,harilikku kukemarja,odalehist maltsa jaliiv-vareskaera ning pisutrand-ogamaltsa jamerikapsast. Kasvab kahumallutsern,sirplutsern,harilik kikkapuu janõmm-liivatee.[viide?]
Küla on esimest korda mainitud 1480. aastal (Loensal).[4]
Küla põhiline elatusallikas oli kalapüük. Seal asus kalurikolhoosNord, millest 1972 saiKirovi-nimelise kalurikolhoosi osakond Nord. Lohusalus olikalasadam ja suitsutustsehh. Püütimerilesta.[viide?]
Lohusalus asusNSV Liidu piirivalvevägedeBalti piirivalveringkonna10. piirivalvekordoniLohusalu tehnilise vaatluse post.[6]
Lohusalu Puhke- ja Konverentsikeskus (suvitus- ja konverentsikeskus) asub Lohusalu lahe ranna läheduses. Sinna ehitati terve elamukompleks koos spordikompleksiga. Seal on peetudEesti–Vene riikidevahelisi läbirääkimisi ja Eesti valitsuse istungeid. Konverentsisaal mahutas 200 inimest. Tänaseks on riik kompleksi müünud ettevõtjaToomas Toolile, hoone ise on aga hüljatud. Hävinud on pannood nii puhkekodus kui ka tervisekeskuse ujulas. Varem kuulus see Lohusalu pansionaadi nime allEesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsusele.[viide?]
Pansionaadi juures olevates suvilates puhkasidEesti NSV valitsusasutuste töötajad. Kahekorruselises kortermajas üüriti suvitamiseks kortereid teenekatele inimestele (näiteksPaul Keres jaJaan Talts).[viide?]
Lohusallu on rajatud palju erasuvilaid. Inimesed on suvitamiseks ostnud ka talumaju, muuhulgas käib hoogne kinnisvaraarendus. Ehitatakse liivikuile, pansionaadi liivaranda on rajatud asfalttee koos valgustusega 800 meetri ulatuses. Järjest enam väheneb juurdepääs mereäärsele supelrannale.[viide?]
Küla lähedal asub meremärgina (reeperina) tuntud graniitrahn.[viide?]
Lohusalu lähedal meres Lohusalu lahes on 11 m sügavuses reisilaevaJosif Stalinvrakk, mille juurde saab sukelduda. Sukeldumiskohad on ka värviliste vetikatega kaetud paeastangud Nabe saare lähedal Lohusalu lahes 4–9 m sügavusel jaLohusalu madal, vahelduva pinnareljeefiga pae- ja liivaastang 6–10 m sügavuselLohusalu lahes. Lohusalu lähedal 42 m sügavuses on ka üle saja aasta tagasi uppunud auriku Fennia vrakk. Laev vedasTallinna tolle aja kõige moodsamat fotovarustust, kuid jäi tormi kätte.[viide?]
Lohusalus on asunud kauplus ning trahter, mõlemad on suletud. Lähim kauplus asetsebLaulasmaal.[viide?]
1. juulil 2009 saabus laulupeo tuliLohusalu sadamasse.[viide?]
Lohusalus oliLohusalu Lasteaed-Algkool, kus harrastati siidimaali. Kool suleti, kui 2007. aastal valmis uhiuus koolihoone Laulasmaal.[viide?]
Sadamas on merele ehitatud tantsulava. Jahisadamale anti 2002. aastalsinilipp. Sadamat külastas 2002. aastal 404 alust. Sadama sügavus sildumisel on 2,6 meetrit. Poikinnitus. Külaliskai ääres on 10 kohta. Sadamas asub piiripunkt ja Tallinna Jahtklubi.[viide?]
Lohusalu küla läbibKeila-Joalt Kloogarannani kulgev rahvusvaheline Lohusalu õpperada ehk Eurorada. See matkarada kuulub rahvusvahelise rannikuraja E9 juurde, mis algabPortugalist ja jätkubKarjalas.
Harri Otsa on kirjutanud 1982. aastal "Lohusalu laulud" instrumentaalansamblile.[viide?]
Enne 2017. aasta haldusreformi kuulus külaKeila valda.[viide?]
Lohusalu – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis