Varieeruva koostisega liivanäidised. Igal pildil on kujutatud umbes ühe ruutsentimeetri suurune ala. Rida-realt vasakult paremale: 1. Klaasliiv.Kauai,Hawaii 2. LuiteliivGobi kõrbest 3. Kvartsliiv koos glaukoniidiga Eestist (Pakri poolsaar) 4. Vulkaaniline liivMauilt (Hawaii). Punakad tükid on murenenud kivifragmendid (punaka värvi annab oksüdeerunud raud, midabasaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liivMolokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest jaforaminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiteradUtah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan)Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. GranaatliivIdaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii
On ka teisi liiva definitsioone. Varem Eestis kasutatud klassifikatsiooni järgi oli liiva terasuurus 0,1...1 mm.[2][3] Briti klassifikatsiooni järgi jääb liiva terasuurus vahemikku 2...600μm ehk 0,002...0,6 mm. Kamullateaduses esinebgeoloogilisest erinevaid liiva definitsioone. Rahvusvaheliselt levinuima definitsiooni kohaselt jääb liiva terasuurus vahemikku 0,02...2 mm.USDA (United States Department of Agriculture) järgi on liiva terasuuruseks 0,5...2 mm.
PeeneteralineGauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis
Liivast jämedamat purdsetet nimetataksekruusaks ja peenemataleuriidiks. Sõltuvalt valdavast terasuurusest jagatakse liivadülijämedateks (1...2 mm),jämedateks (0,5...1 mm),keskmiseteralisteks (0,25...0,5 mm) japeeneteralisteks (0,0625...0,25 mm). Tihti jagatakse liivad lihtsaltjämeliivaks japeenliivaks. Selle järgi on jämeliiv purdsete valdava terasuurusega 0,5...2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamatfraktsiooni leiduda alla 50% settemahust. Peenliiv on purdsete valdava terasuurusega 0,0625...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda alla 50% sette mahust.
Mineraalse koostise alusel eristataksemonomineraalset japolümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv onkvartsliiv.Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid onpäevakivid,vilgud,amfiboolid,pürokseenid,glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed.
Lisaks suurusele ja koostisele võidakse liivasid liigitada ka värvuse alusel, kuid see on otstarbeks vaid tavapärastest toonidest erinevate värvuste puhul. Selle näiteks onmust liiv.
Liiv võib settida väga mitmesugustes tingimustes ja erinevais kohtades. Enamik Eesti liivast on settinudmandrijääsulamisveest. Peaaegu koguLõuna-Eestialuspõhja ülemise osa ehkpealiskorra moodustabDevoni liivakivi. Liiv on ka olulinemoreeni ehk liustikusette koostisosa.
Kui liiva niisutada, hoiab taveemolekulide vahel tekkivate sidemete tõttu paremini vormi. Niiske liivaga meeldib mängida lastele. Ka algajatele Vikipeedias soovitatakse esimesed katsetused tehaliivakastis.
