 | See artikkel räägib Põhjamaade jõuluroast; libekala all võidakse mõelda kalutsu |
Libekala (rootsi keeleslutfisk,norra keeleslutefisk, soome keeleslipeäkala) on klassikaline roog suuremal osalSkandinaaviast. Traditsiooniliselt süüakse teda jõulude ajal.Rootsis jaSoomes on 99% söödavast libekalast kuivatatudmolva jaNorras peamiselt kuivatatud tursk.
Libekala tehnoloogia leiutamine ulatubviikingite aega.
Legend. Ükskord olnud kuivatatud kalalastiga viikingite laev pikal teekonnal, kui sellesse laeva lõi sisse välk. Laev põles maani maha. Kuid laevalast jäi alles: kuivatatud kala oli pikka aega söestunud puude ja tuha vahel. Seda kastsid vihmad, mis põhjustasid kalade ümber leeliselise keskkonna. Mingi aja möödudes otsustati seda kala maitsta, pestes eelnevalt maha kala ümber oleva leelise. Kala oli täiesti söömiskõlbulik ja nii see tava tekkiski.Esimese usaldusväärse märkme libekala kohta on kirja pannud Rootsi õpetlane ja diplomaat, peapiiskopOlaf Magnus1555. aastal.[1]
Tänapäevalgi valmistatakse libekala toiduks vanade meetoditega. Kuivatatud kala (kilttursk,molva) leotatakse 3–7 päeva leeliselises lahuses, mille jooksul liha pehmeneb. Pehmenenud libekala pestakse jooksva külma vee all hoolikalt ja seejärel pakitakse. Pakitud libekala säilimisaeg on 2-3 kuud. Roa valmistamisel küpsetatakse libekala ahjus 200 °C juures või keedetakse. Ka portugallaste ajalooline toitbacalhau meenutab suurelt jaolt skandinaavia libekala.
Keskajal oli libekala vaatamata oma lihtsusele au sees ja hinnatud ka kuningate laual. Seda hinnati kõrgelt, kuna kuivatatud kala säilis kaua ja see oli kirikliku paastu ajal oluline valguallikas. Libekala serveeriti soolase võiga ülevalatult. Traditsiooniliselt serveeritakse libekala kõrvale tugevalt jahutatud õlut ning Norras ka akvaviiti.
AmeeriklaneJeffrey Steingarten, raamatu "Inimene, kes sõi kõike" autor, kirjeldab libekala nii: "Libekala – see ei ole toit, vaid massihävitusrelv. See on näide toidust, mille maitse ei sarnane mitte millegagi, aga sealjuures põhjustab nii tugevaid emotsioone, mis sõna tõsises mõttes saadavad inimese nokauti."