Alberti õppis Genovas, Veneetsias ja Padovas. Teada on, et ta õppis õigusteadust, tutvus antiikkirjandusega ja reisis palju.[1] 1434 järgnes ta oma patroon paavst Eugenius IV-leFirenzesse, kus ühines juhtivate kunstnike ja humanistide ringiga, kuhu kuulusid näiteksDonatello jaBrunelleschi.[1] 1436–1443 viibis Bolognas, Veneetsias ja Ferraras ning naasis viimaksRooma.[1]
Alberti maalid ei ole säilinud. Peamiselt on ta tuntud oma traktaatide ja arhitektuurialaste saavutuste poolest.[1] Alberti arhitektuuriloomingut iseloomustabrooma eeskujude toomine kirikuarhitektuuri.
Alberti oli oma aja tähtiskrüptograaf, kes leiutas mitme tähestiku šifrid ja šifreerimisketta, mis märgatavalt lihtsustas niihästi sõnumitešifreerimist kui kadešifreerimist. Selle meetodi järgi sõltub iga tähe tähendus sõnumis talle eelnevast tähest. Seda on peetud kõige tähtsamaks leiutisekskrüptograafias pärast Julius Caesari aega. KrüptograafiaajaloolaneDavid Kahn nimetas teda lääne krüptograafia isaks, märkides mitme tähestiku šifri ja šifreerimisketta leiutamise kõrval tema teeneidkrüptoanalüüsi leiutamises.
.jpg)
