 | See artikkel räägib 1957. aastal vette lastud jäämurdjast; 1916. aastal valminud jäämurdja kohta vaataLenin (jäämurdja 1916). |
| Lenin (Ленин) | |
|---|---|
 Aatomijäämurdja Lenin Neeva jõel. | |
| Tüüp | jäämurdja |
| Lipuriik | Nõukogude Liit |
| Kodusadam | Murmansk |
| Ajalugu | |
| Tellitud | 1953 |
| Ehitaja | Leningradi laevatehas |
| Kiil pandud | 1956 |
| Vette lastud | 5. detsember 1957 |
| Tehnilised andmed | |
| Pikkus | 134,0 m |
| Laius | 27,6 m |
| Süvis | 10,5 m |
| Veeväljasurve | 16 000 t |
| Peamasin | kuni 1967 3 × 90 MW, alates 1970 2 × 171 MW tuumareaktorid |
| Käiturid | 3 sõukruvi: 2 külgedel, 1 keskel |
| Kiirus | 18sõlme või 19,6 sõlme vabas vees |
| Maste | 2 |
| Autonoomsus | 1 aasta |
| Laevapere | 243 |
Jäämurdja Lenin onNõukogude Liidus1959. aastal valminud ja kuni1989. aastani jäämurdjana kasutuses olnud maailma esimeneaatomijäämurdja. Laev projekteeriti aastail 1953–1955. Laev ehitatiLeningradi laevatehases. Ehitamist alustati 1956. aasta suvel. Laev lasti vette 5. detsembril 1957. Laeva jõuseadmeiks olid kolmsurveveereaktorit OK-150 koguvõimsusega 270 MW, neli auruturbiini, kaks alalisvoolugeneraatorit, mis andsid voolusõukruvide mootoreile. Reaktorid paigaldati ja laeva seadmeid katsetati aastail 1958–1959. Laeva sõidukatsetused algasid 12. septembril 1959 ja laev anti merelaevastikule üle 3. detsembril 1959.[1] Ekspluatatsiooni alustades oli Lenin maailma suurim ja ainuke tuumajõuseadmega jäämurdja. Laev tegutsesPõhja-Jäämerel, peamiseltPõhja-mereteel.
1966. aastal hakkas ühe reaktori korpus lekkima. Selleks ajaks oli välja töötatud reaktor OK-900 ja laeva kolm reaktorit OK-150 vahetati välja kahe uue reaktoriga, kumbki 171 MW. Uued reaktorid said tööle 1970. aasta kevadel. Laev töötas Põhja-Jäämerel 30 aastat. 1974. aastal autasustati laevaLenini ordeniga. 1989. aastal lõpetati laeva kasutamine jäämurdjana, sest laeva korpuse ressurss oli ammendunud.[1] Laev jäiMurmanski sadamasse, kus see muudeti muuseumiks. Kogu ekspluatatsiooni kestel läbis laev 654 000miili, neist 563 600 jääd murdes.[2]
Veebruaris 1965 selgus remondi ja kütusevarraste vahetamise käigus, et umbes 60% ühe reaktori kütusevarrastest olid kahjustatud. Operaatori vea tõttu oli reaktor jäänud jahutusveeta, mistõttu reaktor kuumenes üle ja kütusevardad deformeerusid.[3]
1966. aastal puhkes laeval remonditööde käigus suur tulekahju, põlesid kaablid. Tulekahju suudeti kustutada. Välja vahetati kolmanda reaktori aurugeneraator.[4]
1967. aastal oli leke torustikus. Lekke parandamiseks oli vaja avada reaktorit ümbritsev betoonkaitse.Sepavasarate kasutamine tööde käigus tekitas reaktorile täiendavaid vigastusi. Nende parandamine oleks olnud nii raske, et otsustati reaktorid uute vastu vahetada. Reaktoreist võeti tuumkütus välja, laev pukseeritiNovaja Zemlja juurde, reaktorid uputati merre ning laev pukseeritiSeverodvinskisse remonti.[3]
