Leherood ehkrood onlehelabas kulgevadjuht- jatugikoe kimbud.
Leheroodude alusel saab lehti jagada üheroolisteks ja mitmeroolisteks. Enamik taimi omab lehtede mitmeroolisust, üheroolised lehed on näitekssammaltaimedel.
Klassikalisel lehel saab eristada kesk- ehkpearoodu (nimetatakse ka I järgu rooks), neist jagunenudkülgroodusid (ka II järgu rood) ja viimastest omakord jagunenud rood (III jne järgu rood).
Lehtede kasvamisel toimub lehe roodumine enamasti korrapäraselt. Kõige ürgsemaks roodumistüübiks loetaksedihhotoomset roodumist, mille puhul taimerood hargnevad kaheks ja need omakorda kaheks jne, kusjuures need hargnenud rood omavahel enam ei ühine. Säärase leheroodumise tüüpiliseks näiteks onhõlmikpuu (Ginkgo biloba).
Enamiku teiste taimede lehtede puhul on tegemist kassulgroodumise võisõrmroodumisega, üheiduleheliste taimedel esineb karööp- jakaarroodumist. Eriti korrapäraste sulg- ja sõrmroodsete lehtede roodude võrgustike korral saab eristada kavõrkroodseid lehti.