Aastal1943 hakkas Saksamaa väejuhatus tegema ettevalmistusi juhuks, kui Soome sõlmib vaherahuNõukogude Liiduga (Weisung Nr.50 für die Vorbereitung der Rückführung des Geb.A.O.K.20 nach Nordfinnland und Nordnorwegen, 28. september 1943.[2]). Sakslased plaanisid20. Mägiarmeega tagasi tõmbuda põhja suunas, et kaitstaniklikaevandusiKoola poolsaarePetsamo ümbruses. Talvel1943–1944 täiustasid sakslased Põhja-Soome ja Põhja-Norra vahelist teedevõrku, kasutades selleks laialdaseltsõjavange. Suur osa sõjavangidest oli pärit Lõuna-Euroopast ning ikka veel suvemundreis, mistõttu inimkaotused olid suured.
Üheks Nõukogude Liiduga sõlmitud vaherahu (19. september 1944) tingimuseks oli see, et Soome (sarnaseltItaalia jaRumeeniaga) pidiWehrmachti oma pinnalt välja ajama. Algul üritasid Soome ja Saksa ohvitserid organiseerida rahulikku taandumist, kuid Nõukogude Liidu survel algas veel enne vaherahu lepingu sõlmimist ka lahingutegevus. 15. septembril 1944 üritasid sakslased hõivataSuursaartSoome lahes (operatsioon "Tanne Ost"), kuid Soome väed lõid nad tagasi, võttes suure osa Saksadessandist vangi.
Soomlasi juhtisTalvesõjaSuomussalmi lahingu võidukas väejuht kindralHjalmar Siilasvuo, sakslasiLothar Rendulic.
28. septembril algas lahingutegevus kaPuhdasjärvil. Mõned päevad hiljem toimus Soome vägede dessantTornio lähedal, millega rünnati sakslasi selja tagant. Saksa väejuhatus võttis seda kui eelnevate kokkulepete rikkumist ning alustas taandumise kaitseks tõsist sõjategevust. Tornio piirkonnas kestsid lahingud umbes nädala. Taandumisel kasutasid sakslasedpõletatud maa taktikat, hävitades koguinfrastruktuuri. Järgmised olulised lahingud olidKemi vallutamine7. ja8. oktoobril,Taipale lahing12.–14. oktoobril,Rovaniemi vallutamine16. ja17. oktoobril jaMuonio vallutamine26.–30. oktoobril. Talve tulekul muutus sõda positsioonisõjaks, sest sakslased olid Loode-Lapimaal väga hästi kindlustunud. Viimane lahing toimus24. aprillilKilpisjärvil. Viimased Saksa väeüksused lahkusid Soomest27. aprillil.
Sakslaste kaotused sõjas olid umbes 950 surnut, 2000 haavatut ja 1300 vangilangenut, Soome poolel 774 surnut, 3000 haavatut, 262 teadmata kadunut. Lapimaal hävis kolmandik hooneist ning kõikmaantee- jaraudteesillad peale kahe. Umbes 100 000 tsiviilelanikku siirdus sõjapõgenikenaRootsi. Soome armee demobiliseeriti, Saksa sõjavangid anti üle Nõukogude Liidule.
Ametlikult kuulutas Soome Saksamaale sõja4. märtsil1945.
- ↑EE 13: Lisad, Register. Artikkel: Jätkusõda.
- ↑W. Hubatsch: Hitlers Weisungen für die Kriegführung 1939-1945. lk 231-232
- Hölter, Hermann (1977), "Armee in der Arktis. Die Operationen der deutschen Lappland-Armee. [20. Gebirgs-Armee]. München: Schild Vlg,ISBN 3880140618
- Kaltenegger, Roland (2003), "Krieg in der Arktis. Die Operationen der Lappland-Armee 1942 - 1945". Graz, Stuttgart: Stocker,ISBN 3702010188
