See artikkel räägib ühest Kanaari saarestiku saarest; Panama linna kohta vaata artiklitLa Palma (Panama); California linna kohta vaata artiklitLa Palma (California).
Vaade La Palma kõrgeimalt, Roque de los Muchachose tipult
La Palmakliimat mõjutavadkülmKanaari hoovus ja kirdest edelasse liikuvadpassaattuuled.Õhutemperatuur on aasta läbi mõõdukas, mis arvestades laiuskraadi (28° N) on mõneti üllatav. Suve kõige soojem kuu on august keskmise õhutemperatuuriga 22 °C. Külmim kuu on jaanuar keskmise temperatuuriga 15 °C. Et saar on mägine, on kõige suuremsademete hulk tuulepealsel mäeküljel ehk arvestades valdavat tuulesuunda on selleks saare põhja- ja kirdepoolne osa. Lõunapoolne osa saarest on kuivem ja päikselisem, mistõttu on suuri erinevusi ka saare eri osadetaimkattes.Sademetehulk sõltubaastaajast. Kõigepõuasemad on suvekuud, mil ei saja peaaegu üldse. Vihmaseim kuu on november sademetehulgaga 140 mm keskusesSanta Cruz de la Palma. Suvel toovad idatuuled saareleSahara kõrbest pärit peenikest liivatolmu.
Ussikeel kasvamas vulkaanilistel kivimitel 2400 meetri kõrgusel
Sarnaselt teiste Kanaari saartega on La Palma vulkaaniline saar, olleskuuma täpi kohal asuvaliitvulkaani tipuks.Maakoore paksus La Palma all on umbes 12 km. Paksus suureneb järsult ida suunas, olles saarestiku idapoolse saareLanzarote all juba 20 km. Vulkaan, mille tipuks on La Palma, on kokku ligikaudu 6000 meetri kõrgune, millest umbes 3500 on merepinnast allpool ja 2500 ülalpool. La Palma onlaamade piirialadest eemal asuv ookeaniline saar, mille teke on seostatav kuuma täpivulkanismiga. Vanimaks eristatavaks kivimkihiks on nnbasaalkompleks, mis peale La Palmapaljandub veel kaGomera jaFuerteventura saarel. Basaalkompleksi katvaid kivimikihte nimetatakseSeeria I (tekkinudmiotseenis),Seeria II (pliotseenis) jaSeeria III (pleistotseenist tänini).[2]
1949. aasta purske järel toimusmaalihe, kus suur osaCumbre Vieja nimelisestmäeahelikust,massiga umbes 500 miljardit tonni, nihkus mitu meetritookeani suunas. Osa teadlasi arvab, et maalihe, mis jõuaks ookeanini, võiks kaasa tuua hävitavate tagajärgedegatsunami.
↑Martínez-García, E. (1997). Spain. Entsüklopeedias Moores, Eldridge M. & Fairbridge, Rhodes W. (Toim.), Encyclopedia of European and Asian Regional Geology (Encyclopedia of Earth Sciences Series). Springer. Lk 666–682.ISBN 0412740400
