Kusejuha (ladinaureter) on enamikul amniootidestkõhuõõnes paiknevkuse-suguelundkonna torujas paarilinejuha mille kaudu liiguburiinneerudestkusepõide.[1]
Kusejuhaareng,anatoomia,asend,lihased, sooned,morfoloogia, funktsioonid, jahistoloogia ningpatoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Paariline pikijuha tekiblootekehas ja avanebkloaaki.Eelneerul nimetatakse primaarset kusejuhaeelneerujuhaks (ductus pronephricus) jakeskneerulkeskneerujuhaks (ductus mesonephricus). Järelneeru arenemisega tekib lootel uus paariline lõplik kusejuha, mille suudmed avanevad kas kloaaki või eraldipäraku läheduses.[2]
Madudel kusepõis puudub ja kumbki neer läheb üle kusejuhaks, mis lõpevad kloaagi keskmises osas (urodeum). Isastel suguküpsetel madudel väljutatakse kaneeru-sugusegmentide eritised kusejuhasse.
Madude neerude kaudu ei väljutata vedelat uriini, kuna neerudeHenle lingul puuduvadnefronid, jääkained väljutakse üsna tahkena (pastana).
Inimesel lähtuvad kusejuhadnimmepiirkonnasneeruvaagnast (pelvis renalis), kulgevadlülisamba kõrval[3] ja suunduvad ning avanevad kusepõide läbi kusepõie tagumis-alumise seina, moodustades suubumiskohalkusejuha klapiku (valvula ureteris).
Paarilisel kusejuhal eristatakse järgmisi osasid:
- kõhuosa (pars abdominalis)
- vaagnaosa (pars pelvina)
- seinasisene osa (pars intramuralis).
Kusejuha sein koosneb kolmest kestast:
Kusejuhaga seotult ja elundi talitluses võib esineda mõningaid häireid ja haiguslikke seisundeid, mille diagnoosiks võivad olla näitekskusejuhakivitõbi,kusejuhakasvaja jt.
- ↑"Meditsiinisõnastik" 381:2004.
- ↑Enn Ernits,Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia,Eesti Maaülikool,Tartu,Halo Kirjastus, lk 437,2013,ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑Eesti nõukogude entsüklopeedia. 4. köide: KIRV-MAAO. Tallinn: Valgus, 1972, lk 255.
