 | Artiklis ei ole piisavaltviiteid. Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
| Kronborgi loss | |
|---|---|
 | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Sjælland, Taani |
| Stiil | renessanssarhitektuur |
| Ehituse algus | 1420. aastad |
| Koordinaadid | 56° 2′ 19″ N,12° 37′ 19″ E |
 | |
 UNESCO maailmapärand | |
| Tüüp | kultuurimälestis |
| Kriteeriumid | IV |
| Viited | 696 |
| Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika |
| Nimekirja arvatud | 2000 (24.istung) |
| *Regioon on UNESCO määratletud | |
Kronborgi loss (taani keelesKronborg) on lossHelsingøri lähedalSjællandilTaani jaRootsi vaheliseØresundiväina kõige kitsama koha ääres: seal on väin 4 km lai. Seetõttu oli lossil minevikus tähtis osaLäänemere kaubavoogude kontrollimises.
Kronborgi loss on üks olulisimaidrenessansslossePõhja-Euroopas.30. novembril2000 kanti lossUNESCO maailmapärandi nimistusse.
Maailmas on Kronbergi loss tuntudWilliam Shakespeare'i näidendi "Hamlet" tegevuskohana. Näidendis ei nimetata lossi Kronborgiks, vaid Helsingøri (Elsinore) lossiks. Loss ehitati Shakespeare'i eluajal; ajal, millest "Hamleti" sündmustik räägib, polnud seda veel olemas, kuid nüüd nimetatakse lossi mitteametlikult kaHamleti lossiks.[1]
1420. aastatel laskisTaani kuningasErik Pommerist ehitadaKrogeni linnuse, et kontrollida väina kaudu toimuvat laevaliiklust ja nõuda väina läbivatelt laevadelt makse.
1585. aastal lasiFrederik II linnuse ehitada ümber renessansslossiks ja nimetas selle Kronborgiks.
1629. aastal põhjustas kahe töömehe ettevaatamatus suure tulekahju, millest jäi puutumata vaid lossikabel.Christian IV alustas renoveerimistöid ja1639. aastaks suudeti taastada välisilme, kuid interjööri ei saadudki taastada.
1658. aastal vallutasid Kronborgi rootslasedCarl Gustaf Wrangeli juhtimisel. Seetõttu ehitati aastatel1688–1690 lossi ümberfort, lisati täiendav kaitseliin ja mitu kaitsevalli.
Mööduvad laevad pidid maksma tolli, mille väärtus sõltus kapteni deklareeritud lastiväärtusest. Taani kuningal oli õigus kogu last deklareeritud summa eest ära osta. Nii takistati kapteneid liiga väikest summat deklareerimast.[viide?]
Aastail1739–1900 kasutati forti vanglana ning vange rakendati kindlustustöödel. Vangid jagati kahte rühma: need, kes kandsid kergemat karistust ja võisid töötada väljaspool lossimüüre, ning need, kes kandsid raskemat karistust ja võisid töötada vaid müüride vahel. Vastavalt nimetati vange ausateks ja aututeks. Mõlema rühma vangid pidid kandma ahelaid ja magama külmades rõsketes vangikongides.
17. jaanuarist30. aprillini1772 hoiti lossis vangis kuningannaCaroline Mathildet (George III õde).
Aastail1785–1922 oli loss sõjaväe juhtimise all ning nende aastate jooksul viidi lõpule hulk renoveerimistöid.
Esimest korda etendati Shakespeare'i näidendit "Hamlet" Kronborgi lossis Shakespeare'i 200. surma-aastapäeval1816. Esinemispaik oli lossi lõunatorn ja näitlejad olid kindluse garnisoni sõdurid. Sellest ajast on lossis korduvalt "Hamletit" etendatud.1964 filmiti lossis näidendi televersioon.
Kui 1963. aasta suvel filmisLenfilmi võttegrupp (režissöör Grigori Kozintsev, peaosatäitjaInnokenti Smoktunovski)Türisalu panga astangutel jaVääna-Jõesuu rannas "Hamletit", ehitati filmivõteteks sinna ka Kronborgi lossi makett. Kohta hakati rahvasuus Hamletimäeks kutsuma. Lossi makett jäi sinna veel mitmeks aastaks, kuni meretuul ja Keila-Joa raketibaasi sõdurid lossi jäänused lammutasid.[2]
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Kronborgi loss |
