Rõhu–temperatuuri faasidiagrammil algab vedela ja gaasilise faasi piiri kujutav kõver kolmikpunktist (triple point) ja lõpeb kriitilises punktis (critical point)
Kriitiline punkt onfüüsikalises keemias jatermodünaamikasaine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikudtemperatuuri jarõhu väärtused, mille juures lakkabfaaside erinevus. Kahefaasilises süsteemis on siis mõlema faasi kõigil parameetritel ühesugused väärtused: kriitiline temperatuur, kriitiline rõhk, kriitiline tihedus (molaarmaht).
Tuntuim on kriitilist olekut väljendav punkt ühekomponendilises süsteemis vedelik–gaas. Ainefaasidiagrammil asetseb kriitiline punkt faasidevahelise kõvera lõpp-punktis, kus aine termodünaamilises tasakaalus olevad faasid muutuvad omadustelt ühesugusteks.
Kriitilisest väärtusest kõrgemal temperatuuril ei ole võimalik gaasi (auru) vedelikukskondenseerida, ükskõik kui palju rõhku suurendada. Selles olekus ainet nimetatakse kaülekriitiliseks vooliseks. Molekulaarsel tasandil saab niisuguse voolise käitumist kirjeldada sellega, et rõhu suurendamisel kriitilise punktini väheneb gaasi molekulide omavaheline kaugus sedavõrd, et see ei erine enam vedeliku molekulide vahekaugusest.
Ainesegude jalahuste korral lisanduvad tasakaalupunktile vedelik–gaas ka samasagregaatolekus aine eri faasid. Seetõttu võib kriitilisi punkte olla mitu ja segusid (lahuseid) iseloomustatakse täiendavalt komponentide kriitilise kontsentratsiooniga.