Saturn V 9. novembril 1967 Kennedy kosmosekeskuse stardiplatvormil enne Apollo 4 startiVene rakett Proton-K kosmosesse tõusmas, koormaks Rahvusvahelise Kosmosejaama moodul Zvezda, 12. juuli 2000
Kosmoselend on reis maavälisessekosmosesse või läbi selle.
Tavaliselt algab kosmoselendraketi stardiga, mis annab kosmoseaparaadile piisava algtõuke, et ületada Maakülgetõmbejõud ning lükata aparaat Maa pinnast eemale. Selleks vajalikpaokiirus ehkesimene kosmiline kiirus on vähemalt 7,91 km/s. Maa orbiidilt lahkumiseks vajalik kiirus on 11,2 km/s. Kosmoseaparaatide liikumist kosmoses – niihästimootori tõukejõul kui ka selleta – kirjeldabastrodünaamika. Mõned kosmoseaparaadid jäävad kosmosesse määramata ajaks, mõned lagunevad atmosfääri sisenedes ning mõned jõuavadplaneedi võikuu pinnale, kas siismaandudes või kokkupõrkel.
Kosmoselende korraldavad näiteksNASA,Euroopa Kosmoseagentuur ja Venemaa KosmoseagentuurRoskosmos. 21. sajandil on mitmed eraettevõtted alustanud ettevalmistusi suborbitaalseteks kommertsiaalkosmoselendudeks ning algaskosmoseturism. Esimene kosmoseturist oliDennis Tito, kes aprillis ja mais2001 viibisSojuz TM-32 pardal 7 päeva 22 tundi ja 4 minutit kosmoses. Esimene mehitatud suborbitaalse erakosmoselennu tegiSpaceShipOne juunis2004. Esimene erakosmoseaparaat, mis orbiidile jõudis, oliSpaceXDragon detsembris2010.
