Kookospalm arvatakse pärinevatVaikse ookeani keskosastPolüneesia saartelt. Ta on väga soojanõudlik taim; kui pähkel oma rännakul satubekvaatorist liiga kaugele, siis võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi. Maailma soojade maade parkides tuntakse kookospalmiilupuuna.
Kookospalm on kuni 30 meetri kõrgune võimsate sulgjate lehtedega puu. Tüve läbimõõt ulatub 60 sentimeetrini. Ladvas kasvab kuni 40 lehte, umbes kolme aasta vanused lehed langevad maha. Leht on 5 meetri pikkune, ligi 2 meetri laiune ja kaalub 10 kuni 15 kg. Nõnda pole palmi vilus sugugi ohutu magada, kookospähklid kaaluvad ju ka kuni 8 kg.
Ta ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril. Kookospalmi nimetatakse tüüpiliseks vee kaudu levitajaks ehkhüdrohooriks[viide?]. Vette kukkunud kookospähkel peab 3 kuni 4 kuu jooksul randuma, sest muidu võib idanema hakanud seeme hukkuda. Kui ookeanis kerkib uus saareke, siis saab selle üheks esimeseks asukaks tõenäoliselt kookospalm.
Kookospalmi õitsemisest kuni vilja valmimiseni kulub 9 kuni 11 kuud. Kookospähklite koristamine ei ole kerge töö: tuleb ronida palmi otsa ja luuviljad alla visata. Ühes kobaras on tavaliselt 8 kuni 10 pähklit. Vahel lüüakse tüvesse sälgud, et jalad ronimisel tuge leiaksid. Tulevikus tahetakse käsitöö osa vähendada, selleks annab võimaluse kookospalmide kääbusvormide kasvatamine, mis hakkavad varem vilja kandma ja mille tüved ei kasva kõrgeks.
„Vaevalt küll leiame kookospalmi küljest osakese, mida Lõunamere saarte elanikud kasutada ei saaks. Kirjeldada kõiki neid hüvesid, millega looja seda puud on õnnistanud, võrduks hümniga, mida me tema auks laulame“
Palmi tüvest saabpalmipuitu, millest saab valmistada mitmesuguseidtarbeesemeid. Arvestama peab aga sellega, et palmi tüvi ei koosne ühesuguse kvaliteedigapuidust. Tüve välimistes osades on üsna tihe ja tugev puit, kuid tüve keskosa puidu kvaliteet on tunduvalt halvem.[2]
