Konfutsianism ehk žusue (hiina keeles 儒學;pinyin'isrúxué 'õpetlaste ehk haritlaste kool') on Hiinast pärinevKaug-Idaeetika-,poliitika- jafilosoofiasüsteem. Hiinas žusue või žu nime all tuntud õpetust pole traditsioon kunagi taandanud ühe mõtleja tegevusele. Küll aga on selle õpetuse eristumine eraldi koolkonnana otseselt seostuvKong Fuziga, keda väljaspoolHiinat tuntakse Konfutsiuse nime all.
Varajast konfutsianismi ehk žusued on "Mozis" nimetatud dao-õpetuseks (daojiao) ja "Zhuangzis" dao-kunstiks (tehnikaks).Neokonfutsianismi kutsutakse Hiinas daosueks (daoxue).
Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse(ren) tunnetamine, mis tähendab tegutsemist, arvestades inimsuhete tundlikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus.
Konfutsius uskus, et täiusliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostamali'd - rituaale ja kombeid, mis olid tema arvatesren'i kristalliseerunud avaldumisvormid ja mis tulenesid omakorda muistsetest väärtustest. Ta uskus, etli on nii võimas, et selle järgimine kogu südamest põhjustab isiksuse muutumise, mis vallandab omakorda ahelreaktsiooni ja mõjutab lõpuks koguuniversumit.
Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja täiusliku riigivalitsemise musternäidiseksShangi jaZhou dünastia ning veel kaugemad mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelttürannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt.
Konfutsianistlikukaanoni tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisikraamat(Wujing) koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks ning jaguneb viieks osaks:
Konfutsius viitab ka kuuendale, Muusika raamatule(Yuejing), kuid see läksHani dünastia ajal kaduma.
Traditsiooniliselt peetakse Konfutsiust nende teoste koostajaks või väljaandjaks, kuid tänapäeval arvatakse, et need koostati ja muudeti mitme sajandi jooksul kuni Hani dünastiani välja.
Nelikraamat(Sishu), mille koostasZhu Xi (1130-1200), sisaldab õpetuste kokkuvõtlikku esitlust ja koosneb neljast tekstist:
Lääne-Hani dünastia (206 e.m.a – 24 m.a.j) valitsejad tegid konfutsianismist riigi ametlikumoraalse japoliitilise õpetuse aastal 141 e.m.a. Enne seda oli konfutsianism enesearendamise ja kehatehnikate praktika. Erinevalt matsist oskab õilis enda keha valitseda. Enesearendamise rühmad tegelesid muusika, lõimetekstide õppimisega, vibulaskmise ja kaarikusõiduga. Nad ei olnud erakud, nagu taoistide eellased.
Märt Läänemets, "Konfutsianism – maailma vanim humanismiõpetus" – raamatus "Ajalaval: kangelane & väärtused",Tartu–Helsingi1995, lk. 171–195
Creel, Herrlee G. Confucius and the Chinese Way. Reprint. New York: Harper Torchbooks. (Originally published under the title Confucius—the Man and the Myth.)
Fingarette, Herbert. Confucius: The Secular as SacredISBN 1-57766-010-2.
Ivanhoe, Philip J. Confucian Moral Self Cultivation. 2nd rev. ed., Indianapolis: Hackett Publishing.
Nivison, David S. The Ways of Confucianism. Chicago: Open Court Press.
