 | See artikkel räägib kokkuleppest; Sergei Dovlatovi romaani kohta vaata artiklitKompromiss (romaan) |
 | See artikkelvajabtoimetamist.(November 2009) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Kompromiss onkonsensus, mille puhulosapoolednõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, entlepivad kokku, etkäituvad nii, nagu nad nõustuksid sellega täielikult.
Kompromissi on vaja juhul, kui osapooled, kes ei suuda jõuda mõnes küsimuses täielikukonsensuseni, kuid soovivad selle küsimuse valdkonnas siiskikoostööd teha, sest ka osaline koostöö on üldiselt kõigile osalistele kasulikum kui koostööst loobuda. Demokraatlikus ühiskonnas on enamik kokkuleppeid kompromiss poolte vahel.
Et eristada kompromissi sellisest konsensusest, mille puhul ühisseisukohaga täielikult nõustutatakse, nimetatakse kompromissi mõnikord ka osaliseks konsensuseks, kuid tegelikult on ka kompromiss sisuliselt täielik konsensus, sest selle puhul nõustuvad kõik osapooled kõigega, mida kompromiss sisaldab.
Kompromissi ei vajatateaduses,filosoofias egaväitluses, sest seal saab küsimusi lihtsalt lahtiseks jätta (asjad võivad sisaldadamääramatust), ent kompromiss on vajalik konkreetsettegevust puudutavateotsuste tegemisel.
Kompromissi võib pidadaäriksebamugavustega: iga osapool nõustubtingimustega, mis põhjustavad talle koos kasuga teatud ebamugavusi, selleks et teised osapooled nõustuksid tingimustega, mis põhjustavad neile samamoodi ebamugavusi koos kasuga.
Kompromissi leidmisele eelneb tavaliselt väitlus, kus kõik osapooled üritavad kokkuleppe tingimusi mõjutada endale kasulikus suunas. Täieliku konsensuse (leida selline tegevuse viis, mida keegi muuta ei soovi) võib kehtestada ainult diktaator käsu korras ja karistuse hirmuga.
 | Tsitaadid Vikitsitaatides:Kompromiss |
