Movatterモバイル変換

[0]ホーム
URL:

Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Komintern

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib organisatsioonist. Suurtükitraktori kohta vaata artiklitKomintern (suurtükitraktor).
Artiklis ei ole piisavaltviiteid.
Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
III Kommunistlik Internatsionaal
Esimees1919–1926,Grigori Zinovjev, KITK esimees
1926–1929,Nikolai Buhharin, KITK poliitiline sekretär
1929–1935, KITK Poliitiline sekretariaat
1935–1943,Georgi Dimitrov, KITK peasekretär
Asutamine1919–1943
PeakorterPetrograd,Moskva
Ideoloogiamarksism-leninism,kommunism
KoalitsioonVK(b)P (shPoalei Zion)
Saksamaa KP
Austria KP
Poola KP
Bulgaaria KP
Jugoslaavia KP
Itaalia KP
Prantsusmaa KP
Suurbritannia KP
Ameerika Ühendriikide KP
Šveitsi KP
Soome KP
Hollandi KP
Rootsi KP
Norra KP
Läti KP
Gruusia KP
Ungari KP jt.
Eesti Kommunistlik Partei liitus III KI-ga iseseisva parteina alles 1920. aastal, enne seda olid Eestis tegutsenud kommunistlikud organisatsioonidVSDT(b)P Eesti osakonnad

Komintern (Коминтерн,vene keelest:Коммунистическийинтернационал, 'Kommunistlik Internatsionaal', kaKolmas Internatsionaal) oli rahvusvahelinekommunistlik organisatsioon.

Grigori Zinovjev
Nikolai Buhharin
Georgi Dimitrov

Komintern loodi1919. aasta märtsisVladimir Lenini,Lev Trotski jaVenemaa Kommunistliku (bolševike) Partei juhtimisel. Selle eesmärk oli "võidelda kõigi vahenditega, sealhulgas relvastatud jõuga, rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest".

Loomine ja kujunemine

[muuda |muuda lähteteksti]

III Kommunistliku Internatsionaali loomise alus oli enne seda sotsialistlikke parteisid ühendanudI jaII Internatsionaali, mis lagunes pärastEsimese maailmasõja algust ning sõdivate rahvusriikide valitsuste toetamist rahvuslike sotsialistlike parteide poolt vaatamataVSDT(b)P üleskutsele toetadamaailmarevolutsiooni. Kominterni loomine tähendas lõhetmarksistlike liikumiste vahel ning oli mõeldudTeise Internatsionaali asendamiseks.

Oma olemuselt oli KominternNSV Liidu välispoliitika teenistuses olev luure-, õõnestus- ja terroriorganisatsioon. Kominterni juhtimine toimusMoskvas asuvast peakorterist ning kõik sellega liitunud parteid pidid juhinduma selle otsustest ja instruktsioonidest. Komintern planeeris ja juhtis paljusid riigipöördekatseid ja mässe, korraldas atentaate, kogus luureandmeid ja tegi propagandat.

Alates Kominterni I kongressist tegutsesid sellega liitunud parteid ja muud organisatsioonidSaksamaal,Venemaal,Austrias,Ungaris,Soomes,Poolas,Eestis,Lätis,Leedus,Valgevenes,Ukrainas,Tšehhoslovakkias,Bulgaarias,Rumeenias,Serbias,Rootsis,Norras,Taanis,Hollandis,Belgias,Prantsusmaal,Šveitsis,Itaalias,Hispaanias,Portugalis,Suurbritannias,Iirimaal,USA-s,Austraalias jaJaapanis.

Kominterni varjamatuks eesmärgiks oli haarata võim kõikjal maailmas.[viide?]

Kakskümmend üks tingimust

Kominterniga ühinenud parteid pidid kõrvalekaldumatult juhinduma 21 tingimusest. Nende hulgas:

  • Aktiivselt võitlema kommunistlike ideede eest nii linnades kui ka maal.
  • Eemaldama töölisliikumisest reformistlikud ja tsentristlikud vaated.
  • Kombineerima legaalseid ja illegaalseid vahendeid võitluseks nendes maades, kus kehtivad antisotsialistlikud seadused.
  • Jälgima kõigi parlamendiliikmete tegevust.
  • Mõistma hukka patsifismi ja vajaduse korral tegutsema vägivaldselt.
  • Toetama kõiki nõukogude vabariike.
  • Revideerima oma programmi vastavalt Kominterni poliitikale.
  • Juhinduma kõigist Kominterni otsustest.
  • Heitma välja oma liikmeskonnast kõik, kes ei nõustu 21 tingimusega. Juhul kui enamus partei liikmetest hääletab nende vastu, organiseerima uue partei.
  • Võtma partei nimeks "Kommunistlik Partei".

Juhid ja struktuur

[muuda |muuda lähteteksti]
1921–1923,Mihhail Kobetski[1], KITK esimehe asetäitja;

KITK sekretariaat

[muuda |muuda lähteteksti]
IV kongressil valitud sekretariaat
Pärast 1935. aastat valitud sekretariaat

III Kominterni kongressid

[muuda |muuda lähteteksti]

Komintern pidas seitse ülemaailmset kongressi. 1919. aasta jaanuaris toimus MoskvasVSDT(b)P rahastatud saadikute kogunemine, kus osalesid Venemaa, Ungari, Poola, Austria, Läti, Soome kommunistide jaBalkani maade revolutsioonilise sotsiaaldemokraatliku föderatsiooni ning Ameerika Ühendriikide töölispartei 52 saadikut 35 organisatsioonist, fraktsioonist ja liikumisest 30 riigist[2][3]. II kongress toimus juba 217 saadikuga 67 poliitilisest organisatsioonist, sh neist 27 kommunistlikku parteid 37 riigist[2].

Vasakpoolsed kommunistid tunnistavad ainult kaht esimest kongressi, kuna pärast neid kongresse muudeti organisatsiooni tegevuspõhimõtteid: senise sõltumatute kommunistlike ja vasakpoolsete parteide katusorganisatsiooni asemel muudeti Kominterni liikmesparteid Kominterni allüksusteks ning pidid alluma Kominterni otsustele, mitte osalema poliitilises tegevuses iseseisvatena.

Trotskism tunnistas esimese nelja kongressi otsuseid.

Stalinistlikud jamaoistlikud liikumised tunnistavad kõigi seitsme kongressi otsuseid.

 Pikemalt artiklisKommunistliku Internatsionaali kongressid
AastaKI kongressid ja KI Täitevkomitee pleenumidToimumiskoht
1919, 2. märts – 6. märtsKommunistliku Internatsionaali I kongressMoskva,Vene SFNV
1920, 19. juuli – 7. augustKommunistliku Internatsionaali II kongressMoskva jaPetrograd, Vene SFNV
1921, 22. juuni – 12. juuliKommunistliku Internatsionaali III kongressMoskva, Vene SFNV
1922, 21. veebruar – 4. märtsKI Täitevkomitee laiendatud koosseisu I pleenumMoskva, Vene SFNV
1922, 7. juuni – 11. juuniKI Täitevkomitee laiendatud koosseisu II pleenumMoskva, Vene SFNV
1922, 5. november – 5. detsemberKommunistliku Internatsionaali IV kongressMoskva, Vene SFNV
1923, 12. juuni – 23. juuniKI Täitevkomitee laiendatud koosseisu III pleenumMoskva, Vene SFNV
1924, 17. juuni – 8. juuliKommunistliku Internatsionaali V kongressMoskva,NSV Liit
1924, 12. juuni ja 12. juuli – 13.juuliKI Täitevkomitee laiendatud koosseisu IV pleenumMoskva, Vene SFNV
1925, 21. märts – 6. aprillKI Täitevkomitee laiendatud koosseisu V pleenumMoskva, NSV Liit
1926, 17. veebruar – 15. märtsKI Täitevkomitee laiendatud koosseisu VI pleenumMoskva, NSV Liit
1926, 22. november – 16. detsemberKI Täitevkomitee laiendatud koosseisu VII pleenumMoskva, NSV Liit
1927, 18. mai – 30. maiKI Täitevkomitee laiendatud koosseisu VIII pleenumMoskva, NSV Liit
1928, 9. veebruar – 25. veebruarKI Täitevkomitee laiendatud koosseisu IX pleenumMoskva, NSV Liit
1928, 17. juuli – 1. septemberKommunistliku Internatsionaali VI kongressMoskva, NSV Liit
1929, 3. juuli – 19. juuliKI Täitevkomitee laiendatud koosseisu X pleenumMoskva, NSV Liit
1930, veebruarKI Täitevkomitee laiendatud koosseisu pleenumMoskva, NSV Liit
1931, 25. märts – 13. aprillKI Täitevkomitee laiendatud koosseisu XI pleenumMoskva, NSV Liit
1932, 27. august – 15. septemberKI Täitevkomitee laiendatud koosseisu XII pleenumMoskva, NSV Liit
1933, 28. november – 12. detsemberKI Täitevkomitee laiendatud koosseisu XIII pleenumMoskva, NSV Liit
1935, 25. juuli – 20. augustKommunistliku Internatsionaali VII kongressMoskva, NSV Liit

Kominterni juhtorganid

[muuda |muuda lähteteksti]

III Kominterni I kongressil määratiVK(b)P KK poolt Kominterni juhtorganiks Kominterni Täitevkomitee, kuhu kuulusid Kominterniga liitunud kommunistlike parteide esindajad, lähtudes nende tähtsusest, kas täisõigusliku liikme või nõuandva häälega esindaja kaudu.

 Pikemalt artiklisIII Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee
 Pikemalt artiklisIII Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee Presiidium

Allorganisatsioonid

[muuda |muuda lähteteksti]
  • Rahvusvaheline Revolutsioonivõitlejate Abistamise Organisatsioon (vene keeles Международная Организация Помощи Революционерам, lühend МОПР);
  • Noorsoo kommunistlik internatsionaal (vene keeles Коммунистический Интернационал Молодежи, lühend КИМ);
  • Rahvusvaheline Ametiühingute Organisatsioon (vene keeles Профинтерн);
  • Punane ametiühingute internatsionaal (vene keeles Красный интернационал профсоюзов);
  • Rahvusvaheline tööliste abistamise organisatsioon (vene keeles Международная организация рабочей помощи, lühend Межрабпом);
  • Rahvusvaheline revolutsioonivõitlejate abistamise organisatsioon (vene keeles Международная организация помощи борцам революции);
  • Talupoegade internatsionaal (vene keeles Крестьянский интернационал);
  • Internatsionaalne Sõjakool, mis loodi1920. aastal ja tegutses kuni1922. aastani;
  • Rahvusvaheline leninlik kool (vene keeles Международная ленинская школа);
  • Kommunistlikud ülikoolid:

Tegevus

[muuda |muuda lähteteksti]

Maailmarevolutsiooni levitamine

[muuda |muuda lähteteksti]

Soome kodusõda

[muuda |muuda lähteteksti]

Vaatamata Soome iseseisvuse tunnistamiseleNõukogude Venemaa poolt7. detsembril 1917 toetas Nõukogude Venemaa Soomes alanud kodusõjas Soomes asunud bolševismimeelsete sõjavägedega Soome kommuniste nende püüdluses luua Soomest nõukogude vabariik.

 Pikemalt artiklisSoome kodusõda, jaanuar1918–14. oktoober1920

Eesti Vabadussõda

[muuda |muuda lähteteksti]

PärastSaksa keisririigis toimunud kodanlikku revolutsiooni 8. oktoobril 1918 ja keiserWilhelm II troonist loobumisele järgnenud Saksa vägede lahkumist maailmasõja käigus okupeeritud territooriumitelt alustasPunaarmee pealetungi, eesmärgiga vallutada tagasi endised Venemaa keisririigi maa-alad ning kehtestada seal nõukogude võim.

 Pikemalt artiklisEesti Vabadussõda28. november 1918 –2. veebruar1920

Läti Vabadussõda

[muuda |muuda lähteteksti]

Samal ajal pealetungiga Eestile alustasidPunaarmee jaLäti Kütiväed ka Läti vallutamist, mille käigus vallutati suurem osa Lätist.

 Pikemalt artiklisLäti Vabadussõda, detsember 1918 –11. august1920

Leedu-Valgevene NSV

[muuda |muuda lähteteksti]

Pärastnovembrirevolutsiooni Saksamaal ja Saksa okupatsioonivägede lahkumist Leedu territooriumilt haarasid tekkinud võimuvaakumis Leedu ja Valgevene bolševikud27. veebruaril 1919 võimu kaValgevene Rahvavabariigi ja Leedu aladel ning kuulutasid väljaLeedu ja Valgevene ühise nõukogude vabariigi.

 Pikemalt artiklisLeedu-Valgevene NSV

Nõukogude-Ukraina sõjad

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisUkraina Rahvavabariik,Nõukogude-Ukraina sõda (1917–1918),Nõukogude-Ukraina sõda (1919–1921)

Nõukogude-Poola sõda

[muuda |muuda lähteteksti]

Mais1920 tungisidPiłsudski juhitudPoola väed, keda toetasidPetljuraUkraina rahvuslased,Ukrainasse ja vallutasidKiievi. Poola tahtis sõjas nõrgestatud Ukraina olukorda ära kasutades nihutada vastloodudPoola riigi piire võimalikult kaugele itta, et taastada kunagine suurriik Poola (Rzeczpospolita).

 Pikemalt artiklisNõukogude-Poola sõda24. veebruar 1920 –18. märts1921

PärastPunaarmee vasturünnakut jaKiievi vallutamist12. juunil jätkasid punased pealetungi, lootusesPoolas puhkevale kommunistlikule revolutsioonile.13. augustiks olidPunaarmeeLäänerinde väedMihhail Tuhhatševski juhtimisel võtnudVarssavi põhja ja lõuna poolt tangide vahele,Edelarinde väed aga võitlesid parajastiLvivi all.16. augustil võttisPiłsudski ette üllatusliku rünnaku kahe rinde vahelises tühimikus. Samaaegne löökTuhhatševski vägede põhjatiivale ähvardas tema armeed omakorda ümber piirata. Nõukogude väed taandusidValgevenesse jaUkrainasse ning12. oktoobril sõlmiti vaherahu ja18. märtsil1921 lõplikRiia rahuleping. Sõlmitud rahulepinguga saiPoola endale niiUkraina kui kaValgevene lääneosa, mis püsisPoola võimu all järgmised 18 aastat, kuni 1939. aasta 17. septembrini, millalNSV Liit needMolotovi-Ribbentropi pakti alusel Poolale kallale tungides tagasi vallutas.

Ungari Nõukogude Vabariik

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisUngari Nõukogude Vabariik,21. märts1919

Baieri Nõukogude Vabariik

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisBaieri Nõukogude Vabariik,13. aprill1919

Slovakkia Nõukogude Vabariik

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisSlovakkia Nõukogude Vabariik,16. juuni1919

Bulgaaria riigipöördekatse

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis1923. aasta Bulgaaria riigipöördekatse

Saksamaa riigipöördekatse

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis1923. aasta Saksamaa riigipöördekatse

Kesk-Saksamaa revolutsioonikomitee (Saksimaa,Tüüringi) juhtGerhart Eisler, Revolutsioonikomitee staabiülemSandor Rado,Ernst Thälmann

Ülestõususkatse Rumeenias

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisTatarbunarõ ülestõus,15. septembril 1924,Moldaavia ANSV,Rumeenia kuningriik

Eesti riigipöördekatse

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis1. detsembri riigipöördekatseEestis

Õõnestustöö Suurbritannias

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisArcos Steamline Company,Suurbritannias

Hispaania kodusõda

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisHispaania kodusõda

Repressioonid Kominterni suhtes

[muuda |muuda lähteteksti]

Laialisaatmine ja järgnevad struktuurid

[muuda |muuda lähteteksti]

Komintern saadeti laiali1943. aasta15. mail. See oli üks eeltingimusi NSV Liidule vajalike liitlaskõneluste alustamiseksUSA jaSuurbritanniagaTeise maailmasõja ajal.

Kominterni täitevasutuse Täitevkomitee baasil loodiÜK(b)P KK Rahvusvaheline osakond.

Pärast sõja lõppu loodi1947. aastalKominform (Kommunistlik Informatsioonibüroo), kuhu kuuluvad kommunistlikud parteid tegutsesidBulgaarias,Tšehhoslovakkias,Prantsusmaal,Ungaris,Itaalias,Poolas,Rumeenias,Nõukogude Liidus jaJugoslaavias. Kominform saadeti laiali1956. aastal.

Hiljem toimusid Moskvas regulaarsed kommunistlike ja töölisparteide rahvusvahelised nõupidamised.

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. ↑Личности. М.В. Кобецкий – Полномочный представитель СССР в Эстонской Республике,http://www.baltija.eu, 30.01.2011
  2. ↑2,02,1Коммунистический интернационал
  3. ↑Первый конгресс коминтерна – 1919, agitclub.ru

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Tsitaadid Vikitsitaatides:Komintern
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Komintern&oldid=6589680"
Kategooriad:
Peidetud kategooriad:
[8]ページ先頭
©2009-2025 Movatter.jp