Komatiit onultraaluselinevulkaaniline kivim.
Komatiit onkivim, mis moodustas ultraaluselisilaavavoole. Keemilise koostise alusel klassifitseeritakse teda järgmiselt: SiO2<53%, Na2O+K2O<1%, MgO>18%, TiO2<1%.
Komatiit on vähelevinud kivim. Selle põhjuseks on kivimite vanus. Peaaegu kõik komatiidid on tekkinudarhaikumis.Proterosoikumi leiud on harvad ningfanerosoikumi vanusega komatiidid on väga haruldased. Komatiidi koostisegasüvakivimperidotiit on väga laialt levinud, ehkki mitte maapinnal. Peridotiidist koosneb suur osavahevööst. Põhjus, miks komatiitse koostisegalaavat enam ei esine, peitub selles, et Maa vahevöö on aja jooksul aeglaselt jahtunud. Komatiitse laavatemperatuur peaks olema umbes 1600 °C, kuid tänapäevaste laavade temperatuur ei ületa 1300 °C, mistõttu toimub peridotiitse vahevööosaline sulamine, mille tulemuseks onbasaltse koostisega laava.
Kivimi nimetus on tuletatudLõuna-Aafrikas asuvaKomati jõe nimest.