Kokaiin (C17H21NO4), argikeeles kakoka, on kristallilinetropaanalkaloid, mida saadaksekokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemistimulant (erguti) ja söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ja suurenenud energia tunde.
Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvust tekitav ning selle omamine, kasvatamine ja levitamine on üle maailma keelatud. Kokaiini regulaarsel tarvitamisel areneb väljakokainism.
Kokapõõsa lehe ergutavad omadused olid teada juba vanadelePeruu ja muuKolumbuse-eelseLõuna-Ameerika rahvastele. Lääne ühiskonnas on olnud kokaiin vastandkultuuri osaks üle sajandi; seda on kasutanud mitmed intellektuaalid, kunstnikud ja muusikud, sealhulgasArthur Conan Doyle,Sigmund Freud jaUlysses Grant. Mitu aastakümmet sisaldas kokaiini kaCoca-Cola.
1998. aastal kasutas kokaiini umbes 1,7 miljonitameeriklast.[1]
Kokaiini eraldas esimest korda1855 saksa keemikFriedrich Gaedcke. Ta nimetas selleerütroksülliiniks. Isolatsiooniprotsessi lihtsustasAlbert Niemann.
Kokaiini kliinilised mõjud võib tinglikult jagada kahte rühma: tsentraalseteks ja perifeerseteks. Vastavalt jagatakse kahte rühma ka kokaiini tarvitamisetüsistused.[3]
Kokaiini tsentraalseid mõjusid tekitabvirgatsainete vahetuspeaajus. Nende hulka kuuluvad emotsionaalne tõus kunieufooriani, energia juurdevoolu tunne, mõttetegevuse kiirenemine,unevajaduse vähenemine ja ärkvelolekuaja pikenemine,isu vähenemine ja füüsilise taluvusvõime suurenemine.[3] Kokaiini jaalkoholi koosmanustamiselmaksas moodustuvkokaetüleen ületabvere-aju barjääri ja põhjustab veel suuremat eufooriat.[1]
Hallutsinatsioonidest on väga iseloomulik tunne, etnaha all ronivadputukad. Seetõttu võib kokainisti kehal olla haavu ja sisselõikeid, mis on tehtud katsete käigus sellest tundest vabaneda.[3]
RHK-10-s klassifitseeritaksekokaiini tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired jaotises F.14, siia kuuluvad:[F14.0] äge intoksikatsioon; [F14.1]kuritarvitamine;[F14.2] sõltuvus; [F14.3] võõrutusseisund; [F14.4]võõrutusseisund deliiriumiga; [F14.5] psühhootiline häire; [F14.6]amnestiline sündroom; [F14.7] residuaalne või hiline psüühikahäire; [F14.8]muud psüühika- või käitumishäired;[F14.9]täpsustamata psüühika- või käitumishäire:
1884. aastal avaldati mitu artiklit kokaiini tuimastava toime kohtasidekestale. Ameerika kirurgWilliam Stewart Halsted hakkas 1884. aastal koos assistentidega tegema kokaiinhüdrokloriidi süstimise katseid. Seda süstiti kõigisse ligipääsetavatesse närvidesse. Halsted leidis, et ainel on lokaalne tuimastav toime. Aastal 1885 teatas ta, et on kokaiinianesteesiaga sooritanud üle tuhande operatsiooni.[5]
Arvatakse, et Saksarindearste, aga ka paljusid nende tsiviilkolleege ravimisõltuvuskokainismi näol ei häirinud.(Neumann ja Eberle, 93:2013[6])
1943. aastal tarnisWehrmachti suurapteekAbwehrile (ametliku nimetusega Amt Ausland / Abwehr – Saksa riiklik sõjaline vastuluure osakond) 568 kilogrammi puhast kokaiini ja 60 kilogrammi puhastheroiini. (BArch-Freiburg RH 12-23/1321, koopia, Ph IV Beriin, 20.12.1943an den "Herrn des Stabes". Vt ka Holzer,op.cit., alates lk 254; viidanud Ohler, 149:2017)
Eelduste kohaselt maandus saadetise lõviosa 2. osakonnas – see osakond vastutas salateenistuse organisatsiooni ja valitsemise eest.[7]
20. juuli1944 atentaadi (vt kaClaus von Stauffenberg#20. juuli atentaat) käigus pääsesAdolf Hitler eluga, nii nagu eelmistegi atentaatide korral, kuid sai kuulmise ja kuulmiselundite kahjustusi- parem kõrv kurdistus mõne päevaga ja vasakus esines kuulmishäireid. (Neumann ja Eberle, 147:2013) Ööl vastu 22. juulit tekkis Hitleril tugevkõrvavalu ja paremastkuulmekäigust jooksis verd.(Neumann ja Eberle, 144:2013) Kohale kutsuti kõrva-nina-kurguarstErwin Giesing, kes tuvastas Hitleril 22. juulil paremas kõrvas trummikilevigastuse.(Neumann ja Eberle, 100:2013) Giesingil tuli hakata 10-protsendilise kokaiinilahusega Hitleri kurku pintseldama. Doktor Giesingi mälestuste kohaselt kaotanud Hitler 12. septembril 1944 toimunud pintselduse ajal umbes pooleteiseks minutiksteadvuse. Minestushood kordusid veel 14. ja 16. septembril.(Neumann ja Eberle, 100:2013) Giesingi pajatuste kohaselt soovinud ta Hitlerikokaiiniga "teise ilma saata". Selleks olevat kastnud ta vatitupsu kokaiinilahusesse ja määrinud sellega Hitlerisõõrmeid üha uuesti, teades, et sellele järgnebkokaiinišokk.(Neumann ja Eberle, 47:2013)
