Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Kohv

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on joogist; nime kohta vaataKohv (perekonnanimi)

Artiklis ei ole piisavaltviiteid.
Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Tass kohvi
Lühidokumentaalkliimamuutuse mõjust kohvikasvatusele
Röstitud kohvioad
Kohviistandus Brasiilias

Kohv (araabia قهوةqahwah) onkohvipuuröstitudseemnetest ehkkohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatnejook.

Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldabkofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud jalahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse segusid, kus kohvile on lisatud näiteksteravilja võisigurit.

Kohvi-lõhnas on üle 800 lõhnamolekuli.[1]

Ajalugu

[muuda |muuda lähteteksti]

Kohvijoomine sai oletatavasti alguseEtioopiast. Sealse Kaffa küla järgi on kohv ka nimetuse saanud.[2]

15. sajandil oli kohv levinudAraabias,16. sajandil kaTürgis.Euroopasse jõudis kohvijoomise komme17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks.

Eri rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid, millest tuntumad onTürgi kohv jaitaaliapäraneespresso.

Kohvisordid

[muuda |muuda lähteteksti]

Levinuim kohvisort on Etioopiast päritaraabika (Coffea arabica), mille osakaal kogu maailmas toodetavast kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohvisort onrobusta (Coffea canephora), mis on araabika kohvist tugevama maitsega.

Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust, näiteks Colombia kohv, Costa Rica kohv, Santose kohv.

Kohvi tootmise piirkonnad

[muuda |muuda lähteteksti]
Suurimad tootjad 2012. aastal[3]
RiikToodang
t
Osakaal
%
 Brasiilia3 037 53434,4
 Vietnam1 292 38914,6
 Indoneesia657 2007,4
 Colombia464 6405,3
 India314 0003,6
 Peruu303 2643,4
 Honduras300 000*3,4
 Etioopia275 5303,1
 Guatemala248 000*2,8
 Mehhiko246 1212,8
Maailm kokku 8 826 903100
* –FAO hinnang

2012. aastal toodeti maailmas 8,8 miljonit tonni kohviube,istandike kogupindala oli kümme miljonithektarit.[3]

r –Coffea robusta
m –Coffea robusta jaCoffea arabica
a –Coffea arabica
Rohelised oad kohvipuul

Suuremad kohvitootmispiirkonnad

Kohviasendajad

[muuda |muuda lähteteksti]

Kohvi asendajatena kasutatakse näiteksviljakohvi,puuviljakohvi,võilillejuurtest valmistatud nn võilillekohvi ja muud liiki taimekohvi. Naturaalse oakohviga seob neid jooke eeskätt valmistamisviis.

Kohvi töötlemine

[muuda |muuda lähteteksti]

Kohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Oad eraldatakse marjast kuiv- või märgmenetlusega. Kuivmenetluse puhul marjad kuivatatakse päikesepaistel ja kooritakse masinatega. Märgmenetluse korral hoitakse marju 24––48 tundi veevannis. Nii saadakse pestud kohv, mis on parema kvaliteediga kui kuivmenetlusega saadud kohv.

Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega, oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida maitsevad asjatundjad. Maitsmisel tõmmatakse jook lusikalt suhu tugeva hooga. Nii tulevad esile kohvi väiksemadki maitsevääratused.

Toorkohvisegud röstitakse röstimismasinates kuumas õhuvoolus.

Pilte

[muuda |muuda lähteteksti]
  • Kohviuba elektronmikroskoobi all
    Kohviuba elektronmikroskoobi all
  • Lahustuv kohv elektronmikroskoobi all
    Lahustuv kohv elektronmikroskoobi all
  • Lahustuv kohv
    Lahustuv kohv
  • Lahustuv kohv
    Lahustuv kohv

Kohvikeeld

[muuda |muuda lähteteksti]

Ajaloos on olnud perioode ja piirkondi, kus kohv on olnud keelatud või selle tarbimist on tugevalt piiratud.[4] Näiteks Rootsis keelati või piirati kohvi tarbimist ajavahemikus 1750–1820 viiel korral. Rootsi kuningasGustav III korraldas kohvikeelu õigustamiseks ka eksperimendi, mida on nimetatud Rootsi üheks esimesekskliiniliseks uuringuks.[5] Eksperimendi jaoks kasutati kaht surma mõistetudkaksikut, kellest üks pidi terve ülejäänud elu joomateed, teine kohvi. Tee jooja suri esimesena, 83-aastaselt, kohvijoojs suri hiljem, aga vanus pole täpselt teada. Nii Gustav III kui ka kaksikute tervist jälgima pidanud arstid surid enne katsealuseid.[6][7][8] Mõni aeg hiljem keelati kohv Rootsis uuesti.[6]

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. "Lõhnad mõjutavad meid kogu aeg: nina ei unusta midagi".Imeline Teadus. Vaadatud 20. novembril 2025.
  2. "coffee | Etymology of coffee by etymonline".www.etymonline.com (inglise). Vaadatud 12. oktoobril 2024.
  3. 12""Food and Agriculture Organization of the United Nations"".faostat3.fao.org (inglise).Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 22. jaanuaril 2015.
  4. Ferchak, Dawn (28. september 2022)."10 Times Coffee Was Banned Around The World".Tasting Table (Ameerika inglise). Vaadatud 12. detsembril 2023.
  5. "King Gustav IIIs Coffee Experiment".Weird Universe (inglise). Vaadatud 12. oktoobril 2024.
  6. 12Crozier, Alan; Ashihara, Hiroshi; Tomás-Barbéran, Francisco (26. september 2011).Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health.John Wiley & Sons. Lk 21.ISBN 978-1-4443-4706-7. Vaadatud 9. veebruaril 2012.
  7. Halevy, Alon Y. (8. detsember 2011).The Infinite Emotions of Coffee. Macchiatone Communications. Lk 77.ISBN 978-0-9847715-1-6. Vaadatud 9. veebruaril 2012.
  8. Herrmann, Sebastian (11. märts 2006)."Die Wunderbohne"[The amazing bean].Spiegel Online (saksa). Vaadatud 6. veebruaril 2012.

Kirjandus

[muuda |muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Vikisõnastiku artikkel:kohv
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Kohv
Tsitaadid Vikitsitaatides:Kohv
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kohv&oldid=7041478"
Kategooria:
Peidetud kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2026 Movatter.jp