Koger onmageveekala, kuid teda esineb kariimvees. Enamasti elab koger madalatestiikides, tugevalt taimestunudjärvedes ning aeglase veegajõgedes. Liik talub hapnikuvaest vett, kõrgeid ja madalaid temperatuure ning orgaanilisi saasteaineid. Koger eelistab veekogusid, kus pole teisi kalaliike – seal võib ta muutuda ka väga arvukaks.[3]
Noorkala on värvuselt pronksikarva, kuid tumeneb vananedes. Kogre keha on külgedelt lamendunud[3],seljauime välisserv on kumer.Hõbekogrest eristab kokre väiksemsabauime väljalõige.[4] Täiskasvanud kogred võivad kasvada 20–30 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 1,5 kg, kuid väiksemates veekogudes jäävad kalad sageli alamõõduliseks ja -kaaluliseks, ületades harva 15–20 cm ja 0,5 kg.[5] Kogre pikkusrekord on 64 cm,[3] Eestis on püütud üle 40 cm pikki ja 3 kg raskuseid kalu.[4]
Koger onlepiskala, kes toitubplanktonist,zoobentosest,taimedest jadetriidist.[3] Kuna liik suudab toime tulla väikeveekogudes valitseva hapnikupuudusega, võib ta ohustada nende elustikku. Kogrega asustatud tiigis ei jää elama ükskikahepaikne pealekärnkonna, kellekullesed on mürgised. Lisaks muutub tiik sogaseks – osalt põhjustab seda kogre toiduotsingutel üles kaevatud muda, teisalt agazooplanktoni hävinemine, mis toob kaasaveeõitsengu.[6]
Põuaperioodid ja talve veedab koger veekogupõhjamudasse kaevunult.[3] Seetõttu on liik sarnaseltlinaskile võimeline talvituma ka ummuksisse jäänud järvedes.[7]Röövkala ilmumise korral käivitub kogre alarmreaktsioon, mille käigus ujub kala ninaga vastu põhja, et vett sogaseks ajada.[8]
Suguküpsuse saavutab koger osa allikate kohaselt 2–3-aastaselt,[5] teiste järgi 3–5-aastaselt.[4] Emaskala koeb mais-juunis mitu korda, veetaimede külge kleepunud kudust kooruvad 4–8 päeva pärast vastsed.[3]
