Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Koduhiir

Allikas: Vikipeedia
Koduhiir

Kaitsestaatus
Taksonoomia
RiikLoomadAnimalia
HõimkondKeelikloomadChordata
KlassImetajadMammalia
SeltsNärilisedRodentia
SugukondHiirlasedMuridae
PerekondHiirMus
LiikKoduhiir
Binaarne nimetus
Mus musculus
Linnaeus, 1758
Koduhiire esihambad. Uure ülemistes esihammastes on liigiomane tunnus.

Koduhiir (Mus musculus) rahvapäraseltmajahiir[2], onhiirlastesugukondahiireperekonda kuuluvimetaja.

Koduhiirt on kodustatud ning teda peetakselemmikloomana ja laboriteskatseloomana. Valgelaborihiir on koduhiirealbinootiline vorm[3][2]. Koduhiire baasil on loodud kageneetiliselt muundatud hiired.

Levila

[muuda |muuda lähteteksti]

Koduhiir oninimkaasleja. Inimese abil on ta levinud kõikjale maailmas[4]. Tema arvukus sõltub inimasustuse tihedusest. Ta puudub vaid väga hõreda inimasustusegaKaug-Põhjas.Eestis on ta sage ja kõikjal levinud.[3][2]

Välimus

[muuda |muuda lähteteksti]

Koduhiiretüvepikkus on 6–10 cm, millele lisandub 5–11 cm pikkunesaba. Kaal on 18–30 g. Värvus on muutlik, aga valdavalthall[3].[4]

Hiir on väiksem kuirott. Sellepärast võib hiir olla umbes rotipoja suurune. Kui võrrelda hiirt ja rotipoega, siis on hiirel suuremadkõrvad ja pikem saba.[5]

Koduhiirel on iseloomulik nn hiirelõhn. Seda eritavadmuskusnäärmed.[3]

Genoom

[muuda |muuda lähteteksti]

Haploidne hiiregenoom koosneb 20kromosoomist, mille seas on 19 onautosoomi ehk mittesugukromosoomi ja 2sugukromosoomi. Selle maht on ligi 2,7 Gbp.[6]

Hiiresekveneeritud genoom avaldati 2002. aastal.[7]

Elupaik

[muuda |muuda lähteteksti]

Talvel elab koduhiir vaid hoonetes, suvel ka asulate lähedalpõldudel,aedades javõsas[3][2]. Ta elab väikese perena, kuhu kuuluvad üks isasloom, paar-kolm emast ja nende järglased[2]. Ta kaevab lühikesi ja lihtsa ehitusegaurge[3].

Koduhiir eelistab kuivi pesakohti. Pesa rajab ta tavaliselt toiduallikate juurde. Ta otsib harva toitu kaugemalt kui paar meetrit pesast. Pesad on enamasti tehtud kohapeal leiduvatest materjalidest, näiteks vanastpaberist.[5]

Eluviis

[muuda |muuda lähteteksti]

Koduhiired väldivad uusi asju. Seda nimetatakseneofoobiaks.[5]

Kass ja hiir

Looduses söövad koduhiiri kõik lihatoidulised loomad:kärplased,rebane,metssiga jaröövlinnud.[3][2]

Toitumine

[muuda |muuda lähteteksti]

Koduhiir on kõigesööja[3]. Valdavalt toitub ta inimese ja koduloomade toidust ja jäätmetest[3]. Looduses sööb tataimede rohelisi osi,seemneid, viljateri japutukaid[3]. Ta kogub ka väikesi tagavarasid.[2]

4 päeva vanune koduhiir

Paljunemine

[muuda |muuda lähteteksti]

Hoonetes sigib koduhiir aasta ringi, 5–8 korda aastas. Looduses sigib ta vaid soojal ajal, Eestisaprillistoktoobrini, paar-kolm korda aastas.Tiinus kestab 21 päeva. Pesakonnas on 3–8 poega, aga rekordiliselt on täheldatud 21 poega. Pojad onsündides paljad japimedad ning kaaluvad kõigest 1 g. Nendesilmad avanevad alles 12–15 päeva vanuselt ja poegiimetatakse 18 päeva. Pojad saavutavad iseseisvuse jasuguküpsuse 2 kuu vanuselt.[3][2]

Eluiga

[muuda |muuda lähteteksti]

Looduses on koduhiirte eluiga keskmiselt 3 kuud[2]. Vangistuses elavad nad sageli 2–3 aastat. Laboritingimustes on koduhiir elanud üle 4 aastaseks.

Kahjulikkus

[muuda |muuda lähteteksti]

Koduhiir on inimese jaoks peamiseltkahjur, kes reostab ja hävitabtoitu ja muid varusid[3]. Sellepärast ei kuulu koduhiirlooduskaitse alla[2]. Lisaks toidu rikkumisele levitab koduhiir haigusi[5].

Kodus elavate pisiloomade, aga eriti koduhiirte püüdmiseks on leiutatudhiirelõks.

Minevikus võideldi koduhiirte vastu peamiselt nii, et kodus peeti hiirtest toituvaid loomi: mitte üksneskasse, vaid kakoeri,naaritsaid ja isegimajausse.

Tänapäeval soovitatakse koduhiirtest lahtisaamiseks kombineeritud tõrjet: neid hävitatakse lõksude abil füüsiliselt ja lisaks antakse neile mürgitatud sööta. Söödaga tuleb olla ettevaatlik, sest koduhiir valib toitu väga hoolikalt.[5]

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. Musser, G., Hutterer, R., Kryštufek, B., Yigit, N. & Mitsainas, G. (2021).Mus musculus.IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid.IUCN 2021.
  2. 2,002,012,022,032,042,052,062,072,082,09Koduhiir bio.edu.ee. Vaadatud 22. jaanuaril 2012
  3. 3,003,013,023,033,043,053,063,073,083,093,103,11Koduhiir bio.edu.ee. Vaadatud 22. jaanuaril 2012
  4. 4,04,1"Loomade elu", 7. kd, lk 166
  5. 5,05,15,25,35,4ProControl.Majahiir (Mus domesticus) Vaadatud 22. jaanuaril 2012
  6. Mouse Facts
  7. (2002)A physical map of the mouse genome Nature 418, 743–750

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Mus musculus
Tsitaadid Vikitsitaatides:Hiir
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Koduhiir&oldid=6619650"
Kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp