Koduhiir oninimkaasleja. Inimese abil on ta levinud kõikjale maailmas[4]. Tema arvukus sõltub inimasustuse tihedusest. Ta puudub vaid väga hõreda inimasustusegaKaug-Põhjas.Eestis on ta sage ja kõikjal levinud.[3][2]
Koduhiiretüvepikkus on 6–10 cm, millele lisandub 5–11 cm pikkunesaba. Kaal on 18–30 g. Värvus on muutlik, aga valdavalthall[3].[4]
Hiir on väiksem kuirott. Sellepärast võib hiir olla umbes rotipoja suurune. Kui võrrelda hiirt ja rotipoega, siis on hiirel suuremadkõrvad ja pikem saba.[5]
Koduhiirel on iseloomulik nn hiirelõhn. Seda eritavadmuskusnäärmed.[3]
Talvel elab koduhiir vaid hoonetes, suvel ka asulate lähedalpõldudel,aedades javõsas[3][2]. Ta elab väikese perena, kuhu kuuluvad üks isasloom, paar-kolm emast ja nende järglased[2]. Ta kaevab lühikesi ja lihtsa ehitusegaurge[3].
Koduhiir eelistab kuivi pesakohti. Pesa rajab ta tavaliselt toiduallikate juurde. Ta otsib harva toitu kaugemalt kui paar meetrit pesast. Pesad on enamasti tehtud kohapeal leiduvatest materjalidest, näiteks vanastpaberist.[5]
Koduhiir on kõigesööja[3]. Valdavalt toitub ta inimese ja koduloomade toidust ja jäätmetest[3]. Looduses sööb tataimede rohelisi osi,seemneid, viljateri japutukaid[3]. Ta kogub ka väikesi tagavarasid.[2]
Hoonetes sigib koduhiir aasta ringi, 5–8 korda aastas. Looduses sigib ta vaid soojal ajal, Eestisaprillistoktoobrini, paar-kolm korda aastas.Tiinus kestab 21 päeva. Pesakonnas on 3–8 poega, aga rekordiliselt on täheldatud 21 poega. Pojad onsündides paljad japimedad ning kaaluvad kõigest 1 g. Nendesilmad avanevad alles 12–15 päeva vanuselt ja poegiimetatakse 18 päeva. Pojad saavutavad iseseisvuse jasuguküpsuse 2 kuu vanuselt.[3][2]
Koduhiir on inimese jaoks peamiseltkahjur, kes reostab ja hävitabtoitu ja muid varusid[3]. Sellepärast ei kuulu koduhiirlooduskaitse alla[2]. Lisaks toidu rikkumisele levitab koduhiir haigusi[5].
Kodus elavate pisiloomade, aga eriti koduhiirte püüdmiseks on leiutatudhiirelõks.
Minevikus võideldi koduhiirte vastu peamiselt nii, et kodus peeti hiirtest toituvaid loomi: mitte üksneskasse, vaid kakoeri,naaritsaid ja isegimajausse.
Tänapäeval soovitatakse koduhiirtest lahtisaamiseks kombineeritud tõrjet: neid hävitatakse lõksude abil füüsiliselt ja lisaks antakse neile mürgitatud sööta. Söödaga tuleb olla ettevaatlik, sest koduhiir valib toitu väga hoolikalt.[5]
%2c_%25D0%259C%25D0%25BE%25D1%2581%25D0%25BA%25D0%25B2%25D0%25B0.jpg)
