Eesti kunstiajaloo käsitlustes nagu kaSaksamaal,Venemaal ningKesk- jaIda-Euroopas kannab 17. sajandi Prantsusmaa klassitsistlik barokkstiil nimetustbarokk-klassitsism, eestikeelses kirjanduses on kasutatud ka terminitvanaklassitsism. Klassitsismiks nimetatakse selle traditsiooni kohaselt18. sajandi lõpus välja kujunenud ja 19. sajandi esimesel poolel (aastail 1762–1840) valitsenud kunstistiili. Historitsistlik ja juugendijärgne klassitsismist lähtuv arhitektuur on tuntuduusklassitsismina.
Prantsusmaal,Inglismaal ja mujal läänepoolses Euroopas nimetatakse klassitsismiks17. sajandilLouis XIV ajal valitsenud stiili, mis vastandudesItaalia barokile otsis stiilieeskujusid antiikkunstist nii nagu oli seda teinud renessansskunst. Nendes maades nimetatakse aastail 1762–1840 valitsenud stiili uusklassitsismiks.
Arhitektuuris jaotatakse klassitsism teatud stiilitunnuste alusel perioodideks:
Perioodi u 1770.–1790. aastateni võib Eestis pidadavaraklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega
Perioodi ca 1800–1830 (osalt ka 1840) võib pidadakõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamasti juba hüljatud.
Alates 1830. aastatest järgneb nnjärelklassitsismi periood – moodi läinud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt.
Varaklassitsismist (sksFrühklassizismus, vnРанний классицизм), 18. sajandi lõpust alates levinud arhitektuuri-, sisekujundus- ja tarbekunstistiilist räägitakse mõnes keeles, eelkõige saksa ja vene kultuuriruumis ja neist mõjutatud piirkondades (Prantsusmaal vastab selleleLouis XVI stiil). Varaklassitsismile oli tunnuslik klassitsistliku ruumilahendusprintsiibi kasutuselevõtt, valdavaks sai lihtne ja reeglipärane vorm, mida elavdas antiikornamentika, nagupärjad,girlandid,urnid,trofeekimbud jm, kuid dekooris kohtab veel karokokoolikke motiive ja puudub küpsele klassitsismile omane rangus. Eesti arhitektuuri enim mõjutanud varaklassitsismi stiil oli Saksamaalt lähtunudzopfstiil.
Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust.
rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist,
viljelda eelistavalt kõrgžanre nagueepos jatragöödia ning kasutada neis ainultmütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku.
Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks. AinultSaksamaal suutsid18. sajandi lõpusG. E. Lessing,J. W. von Goethe jaF. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda.
Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsivkarplava.Barokkteatriga võrreldes lavakujundus lihtsustus. Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine jažestid allusid värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule.
