Kiribati on nimetatudGilberti saarte järgi, mille Briti maadeavastaja Thomas Gilbert1788 esimesena kaardile kandis ja mille maadeavastajaAdam Johann von Krusenstern nimetas1820 Gilberti saarteks. Kuni1979. aastani kandsid kõik kolm saarerühma administratiivset ühisnimeGilberti saared, mille kiribatikeelne tuletis on Kiribati.[4] Gilberti saarte kiribatikeelne ajalooline nimi oli Tungaru.
Gilberti saared ulatuvad Vaikses ookeanis põhjast lõunasse umbes 780 km ulatuses, pindalaga 281,1 km². Saarestikku kuulub 16 atolli. Gilberti saarte suurimad atollid on Tabiteuea (37,6 km²), Tarawa (31 km²) ja Abemama (27 km²).
Fööniksisaared jagunevad Kiribati jaUSA vahel, Kiribatile kuulub 8 saart, kogupindalaga 27,6 km². Suurim atoll on Abariringa (9 km²).
Line'i saared ulatuvad Vaikses ookeanis loodest kagusse ja nende haldamine on samuti jagunenud Kiribati ning USA vahel. Kiribatile kuulub kaheksa saart, millest suurim onKiritimati (388,4 km²). Kiritimati on ühtlasi riigi suurim saar.
Riigi atollid ulatuvad vaid mõni meeter üle merepinna, mistõttu neid ohustab ookeani veetaseme tõus. Atollidest erinev on Banaba saare pinnamood, kus asub riigi kõrgeim tipp, mis ulatub 81 meetrit üle merepinna.
Globaalse kliimasoojenemise tõttu ohustavad atolle mereveetaseme tõus, loodetest tingitud lainetusest põhjustatud ranniku erodeerumine, üha sagenevad ja tugevnevad tormid ning pikaajalisedpõuaperioodid. Alates1993 on mereveetase Kiribatis tõusnud keskmiselt 1–4 mm aastas.
Jaanuaris2008 moodustatud Fööniksisaarte merekaitseala on pindalalt maailmas 3. kohal.
Kiribatis valitsebtroopiline mereline kliima. Riigis on kaks aastaaega.Aprillistseptembrini kestab kuiv periood jaoktoobristmärtsini vihmaperiood, kuid kuna atollid asuvad suurel ookeanialal, siis perioodide algus erinevatel atollidel varieerub. Aastaringne ööpäevane temperatuur on +27 °C. Äärmuslik aastane sademetehulk võib ulatuda 305 cm-ni.[5]
Kiribati on presidentaalne vabariik.Täidesaatev võim kuulub presidendile, kes on ühtlasi ka valitsusjuht. Rahvas valib presidendi ametisse parlamendi esitatud kandidaatide seast. Presidendi ametiaeg kestab neli aastat ja teda on võimalik kahel korral tagasi valida. President määrab ametisse asepresidendi.[4]
Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile (Maneaba Ni Maungatabu). Parlamendi liikmeid on 46 ja nad on ametis 4 aastat. 44 liiget saavad ametisse valimiste järel, 1 esindab Banaba saart ja lisaks on parlamendiliikmeks veel peaprokurör. Parlamendivalimised toimuvad kahes voorus. Viimased parlamendivalimised toimusiddetsembrist 2015jaanuarini 2016. Valimistel sai partei Boutokaan Te Koaua 26 kohta ning Mauri Kiribati Partei ja Ühinenud Koalitsioonipartei liit 19 kohta.
Igal asustatud saarel on oma saarenõukogu, keda riigis on kokku 21. Paljud Banaba elanikud siirdusid fosforiidikaevandamise tõttuFidžile kuuluvale Rabi saarele, kus nad tänapäeval moodustavad 95% saare elanikkonnast. Rabi saare vanemate nõukogu määrab ühe esindaja Kiribati parlamenti.
Kiribatisse on ajaloo jooksul asunudsamoalasi,tongalasi jafidžilasi. Pärast iseseisvumist olid osad saared ülerahvastatud ja1988 anti korraldus 4700 elaniku asustamiseks väiksematele saartele. Lisaks elavadBanaba saare endised asukad Fidžile kuuluvalRabi saarel.
Kiribati rahvastikupüramiid 2020. aastal
2015. aastal oli 96,2% elanikkonnastkiribatid, 1,8% segapäritolu ja 0,2% tuvalulased.
55,6% Kiribati elanikest elab linnades. Kiribati sündimus on 20,5 sündi 1000 elaniku kohta. Suremus on 6,9 surma 1000 elaniku kohta. Ühe naise kohta elab riigis 0,94 meest.
Katoliiklik Tarawa piiskopkond rajati1966 ning hiljem muudeti see Tarawa ja Nauru piiskopkonnaks.2014. aasta seisuga tegutses piiskopkonnas 15 kogudust, 19 ilmikpreestrit ja 7 regulaarvaimulikku.[12]
Kiribati majanduse peamised tuluallikad on kalapüügilubade ja laevade lipuõiguse müük. Riigi majandust mõjutab kaugus suurtest turgudest, oskustööliste vähene hulk ja nigel taristu. Riik sõltub rahanduslikult välisabist.[4]
Kiribati esimesed teadaolevad asukad olidmikroneeslased, kes saabusid saartele umbes 3000–1300 aastat enne Kristust.
Esimese eurooplasena sattus Gilberti saartele portugali meresõitja Pedro Fernandes de Queirós1606. Briti meresõitja John Byron seilas1764 läbi saarestiku.1788 kirjeldas saari Briti maadeavastaja Thomas Gilbert.1820 sattus saartele maadeavastaja Adam Johann von Krusenstern oma ümbermaailmareisi käigus.1824 kaardistas Prantsuse ümbermaailmasõitja Louis Duperrey kogu Gilberti saarestiku.19. sajandil külastasid saari vaalapüüdjad ja odava tööjõu otsijad.
Briti kapten Davis kuulutas Gilberti saared jaEllice saared27. mail1892 Britiprotektoraadiks. Protektoraadi peakorter asus esmalt Tarawa atollil ja1908. aastast alates Banaba saarel. Gilberti saared kuulutati12. jaanuaril1916 Briti kroonikolooniaks. Enamik Line'i saari liideti kroonikolooniaga1919, Fööniksisaared1937 ja 5 Line'i saarestiku saart1972. 1902 paigaldati läbi Kiribati ala esimene Vaikset ookeani läbiv telegraafikaabel. Britid asusid Banaba saarel kaevandamafosforiiti, mille kaevandamine lõpetati 1979.
Teise maailmasõja ajal okupeerisJaapan Tarawa atolli ja enamiku Gilberti saartest. USA merejalaväelased maabusidnovembris1943 Tarawal ja ala vallutati tagasi Tarawa lahingu käigus. Peale Teist maailmasõda kasutasSuurbritannia Kiritimatit tuumakatsetuste polügoonina. Lisaks toimus kolm tuumakatsetust Maldeni saarel.
Kui Ellice saarestiku elanikud korraldasid1974 iseseisvusreferendumi ja eraldusid kroonikolooniast1975 Tuvalu nime all, asusid Kiribati elanikud otsima enesemääratlusviisi. 1977 toimusid Kiribatil esimesed omavalitsuse valimised, mille järel sai valitsusjuhiksIeremia Tabai. Kiribati iseseisvus 12. juulil 1979 ja riigi esimeseks presidendiks sai Tabai. Iseseisvumise järel andis USA Kiribatile üle veel 14 atolli.
Kiribati haridussüsteem on kolmeastmeline:põhiharidus,keskharidus jakõrgharidus. Põhiharidust on võimalik omandada 6. klassini ja keskharidus hõlmab seejärel 3 klassi.
2000. aastal oli Kiribatis 110 põhikooli ja 2001. aastal 6 keskkooli.[14]
Kõrgharidust on võimalik omandada South Pacificu ülikooli Kiribati kampuses. Lisaks tegutseb riigis õpetajate seminar.
Kiribati elanike seas on levinud rahvuslik käsitöö,rahvalaulude laulmine jarahvatants. Seejuures on rahvatantsude omapäraks linde imiteerivad liigutused.
Riigis asuvad kultuurimuuseum (Te Umanibong), Bairikis asub Kiribati riiklik raamatukogu.
