Kilplutiklased (Pentatomidae) on sugukondlutikalisi, kellel on lai kilbitaolise kattega keha ja kes häirimise korral võivadvinanäärmetest eritada iseloomulikku "lutikahaisu ja -maitsega" vedelikku. Peamiselt toituvad nad taimede mahlast ja on tuntudtaimekahjurid. Nad võivad elada niikõrrelistel,marjadel, puudel ja põõsastel. Ent on ka liike, kes elavad ainult ühel kindlal taimeliigil. Kuid leidub ka röövtoidulisi vorme, kelle peamisteks toiduobjektideks on teiste putukate vastsed.
Valmikud on erinevat värvi (peamiselt rohelised ja pruunid toonid) ja nende värv võib ka aja jooksul muutuda. Kilplutiklased onvaegmoondega.
Suurimad Eestis elavad kilplutiklased on kuni 15 mm pikad. Eestis on seni leitud veidi alla 40 liigi kilplutikaid.[1]
- Aphylinae
- Asopinae
- Cyrtocorinae
- Discocephalinae
- Edessinae
- Pentatominae
- Phyllocephalinae
- Podopinae
- Serbaninae
- Stirotarsinae