 | Artiklis ei ole piisavaltviiteid. Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
| Kihnu | |
|---|---|
 Mererand Kihnu lõunaosas | |
| Koordinaadid | 58° 7′ 43″ N,23° 59′ 5″ E |
| Pindala | 17,1 km²[1] |
| Pikkus | 7 km |
| Laius | 3,3 km |
| Rannajoone pikkus | 30,19 km |
| Kõrgeim koht | 10,3 m üle merepinna |
| Elanikke | |
 | |
 | |
Kihnu (kihnu keelesKihnumua) onsaarLiivi lahes. Kihnu kuulubPärnu maakonda ja moodustab ümbritsevate laidudegaKihnu valla.
Kihnu on pindalalt kuues saar Eestis ning elanike arvult neljas. 1994. aastal oli seal 570 ja 2011. aastal 487 elanikku.
Saarel on neli küla (Lemsi,Linaküla,Rootsiküla jaSääre).
Kihnu on võimalik sõitalennukiga (Pärnust),laevaga (Pärnust) japarvlaevaga (MunalaiustTõstamaa lähedal), talvel ülejäätee (samuti Munalaiust).
Saarepindala on 17,1 km².[1] Kõrgeim punkt asub vaid 8 meetrit üle merepinna. Mandrist eraldab Kihnut umbes 12 kilomeetri laiuneKihnu väin.Liivase jakivise pinnaga saarel on nõmme- ja palumännikuid, palu-salumetsa,puis-,aru- jarannaniite ningrannikulliivikuid.
Kihnurannajoon ja tema lähedased laiud muutusid2005. aasta jaanuaritormi tagajärjel palju. Niisugune torm tabas saart viimati üle 75 aasta tagasi. Kihnu lähedal on 56 laidu.[3]
Kihnu saare järgi on nime saanudsiluriKihnu kihistu.[4]
.jpg)
.jpg)
Saart on esimest korda mainitud aastal1386 (Kyne), asustuse kohta on teateid aastast1518.
Halduslikult kuulus Kihnu keskajalSaare-Lääne piiskopkonnaVana-Pärnu kihelkonnaAudru ametkonda.Liivi sõjas käis Kihnu käest kätte: aastatel1562–1565 kuulusTaanile,1565–1575 ja1582–1600Rzeczpospolitale,1575–1582Moskva tsaaririigile. Aastatel1600–1710 oli saar nagu kogu EestigiRootsi Kuningriigi koosseisus, olles1627–1680 algul von Thurni ja seejärelde la Gardie eravaldus.1710. aastal läks KihnuMoskva tsaaririigi koosseisu.
1624. aastal on esmamainitud (saksa k.Künö[5]) Kihnu PühaNikolaikabelit. 1642. aastal ehitasPärnu krahvinna Magdaleena Thurn zu WalsasinaKihnu Püha Nikolai kiriku. Kihnu algne kirik oli puustõlgkatusega ehitis, kus aeg-ajaltAudru kirikukoguduse õpetaja käisjumalateenistust pidamas.
Venemaa KeisririigiLiivimaa kubermangus kuulus KihnuKihnu kroonumõisa.1784. aastal ehitati Kihnusse uus kivist kirik.Usuvahetusliikumise ajal aastatel 1846–1847 läks suur enamus Kihnu rahvast üleõigeusku ja luteri kirik võeti kasutusele vastloodud õigeusukoguduse kirikuna. 1848. aasta märtsis asutatiRiia piiskopiFilareti poolt Kihnu õigeusukihelkond.
Kihnu saare lõunatipulPitkänä neemel asub1865. aastalmalmosadest monteeritudKihnu tuletorn.
Alates 1921. aastast[6] kasutati saart väljasaatmise kohana, teiste hulgas viibis sealNed de Baggo.[7] Suvistepühade puhul 1934 korraldas üks Pärnu noorteselts ekskursiooni Kihnule väljasaadetute eluga tutvumiseks koos rahvapeo ja näidendi ettekandmisega.[8] 22. augustil 1934 valiti Tartu Vanemuise aias suveprintsiks Kihnu saarele saadetudKarl Jänes, kellel selleks puhuks võimaldati ajutiselt Tartusse naasta.[9]
Nõukogude okupatsiooni ajal tegutses saarelkalurikolhoos Nõukogude Partisan.
1965. aastal valmis kalasuitsutsehh. Saarel on olnud ka õmblustöökoda.[3]
1991. aastal alustas tegevust turismiettevõteAS Kihnurand.[3]
Saarel on nüüdisajal pood, kohvik ja õllesaal.[3]
Kihnu kultuuriruum kuulub 2003. aastast[3]UNESCOsuulise pärandi meistriteoste nimekirja. Kihnu kultuuriruumi kaitseks ja järjepidevuse hoidmiseks asutati 2002. aastalSA Kihnu Kultuuriruum. Kihnu kultuuri silmapaistvamad näited onrahvarõivad,ülalistmine ning paljud traditsioonilisedkäsitööoskused.[10]
Kihnul asubKihnu kalmistu, kus on muu hulgasKihnu Jõnni haud.
Kihnu levinuim sõiduvahend onmootorratas. 1956. aastal toimus Kihnus esimene mootorrattakursus. Külgkorvid said tuntuks 1960. aastail. Tänapäeval on Kihnus umbes 30 mootorratast.[3]
31. augustil2006 avati Kihnus esimenelasteaed, kus hakkas sel ajal käima 17 mudilast. Lasteaia ruumid rajati koolimaja suurde saali, sest kehalise kasvatuse tunde peetakserahvamajas.
Lasteaia rajamiseks kulunud 1,3 miljonist kroonist (83 tuhat eurot) ligi neljandiku ehk 350 000 krooni sai vald hasartmängumaksu regionaalsete investeeringute toetamise projektist. Põhiosas valmisid lasteaiaruumid aga laenurahaga.
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Kihnu |
 | Tsitaadid Vikitsitaatides:Kihnu |
