Movatterモバイル変換

Keskjupiki keel

Allikas: Vikipeedia

Alaska jupiki keel (Yugtun/Cugtun)
Kokku kõnelejaid	Emakeelena 10 400^[1]
Keelesugulus	eskimo-aleuudi keeled jupiki keeled Alaska jupiki keel
Keelekoodid
ISO 639-2	ypk
ISO 639-3	esu

Keskjupiki keel võiAlaska jupiki keel (jupikiYugtun jaCugtun) onAlaskal räägitavjupiki keel.

2007. aasta hinnangul oli Alaskal 25 000 jupikit, kellest 10 400 oskas keskjupiki keelt^[1].

Alaska jupiki keel jaguneb viieks murdeks:

Unaliq-Pastuliq jupiki (ingl.Norton Sound Yup’ik)
- Unalirmiut (ingl.Unaliq subdialect) hõimud: Atnegmiut, Kuuyuŋmiut, Eŋlutaleġmiut, Caxtulegmiut, Uŋallaqłiŋmiut, Tacirmiut
- Pastulirmiut (ingl.Kotlik subdialect)
Yukon-Kuskokwim jupiki (ingl.General Central Yup’ik). hõimud: Qerauranermiut, Kuigularmiut, Qip’ngayarmiut, Qaluyaarmiut, Marayaarmiut, Chnagmiut, Kuigpagmiut, Akulmiut, Caninermiut, Kusquqvagmiut (Unegkumiut, Kiatagmiut)
Egegik jupiki (ingl.Egegik Yup’ik)
Tševaki tšupiki (jup.Cugtun (keel)Cup’ik (ainsus)Cupiik (kaksus)Cupiit (mitmus); ingelsCup’ik, Hooper Bay-Chevak Cup’ik)
Nunivaki tšupiki (jup.Cugtun (keel)Cup’ig (ainsus),Cupiik (kaksus),Cupiit (mitmus),Nuniwarmiut; ingl.Cup’ig, Nunivak Cup’ig, Nunivak Cup’ik)

ainsus	kaksus	mitmus	tähendus
yuk	yuuk	yuut	inimene
qayaq	qayak	qayat	kajak
arnaq	arnak	arnat	naine
Kass’aq	Kass’ak	Kass’at	Ameeriklased; endine tähendus:Venelased
kaviaq	kaviak	kaviat	rebane
qaltaq	qaltak	qaltat	kopp
amiq	amiik	amiit	nahk
mikelnguq	mikelnguuk	mikelnguut	laps
nuna	nunak	nunat	maa
agun	angutek	angutet	kanuu

Yukon-Kuskokwimi jupiki^[2]^[3]^[4]	Tševaki tšupiki^[5]	Nunivaki tšupiki^[6]	tähendus
atauciq	atauciq	ataucir	1
malruk	malruk	malzrug	2
pingayun	pingayun	pingayun	3
cetaman	citaman	cetaman	4
talliman	talliman	talliman	5
arvinglegen / arvinelgen	arvinelgen	arwinleg	6
malrunlegen / malrunelgen	malrunelgen	malzrunleg	7
pingayunlegen / pingayunelgen	pingayunelgen	pingayunleg	8
qulngunritaraan	qulngunritaraq	qulngunrita’ar	9
qula / qulen	qula	qula	10
qula atauciq	qula atauciq	qula-ataucir	11
qula malruk	qula malruk	qula-malzrug	12
qula pingayun	qula pingayun	qula-pingayun	13
akimiarunrita’ar	akimiarunritaraq	akimiarunrita’ar	14
akimiaq	akimiaq	akimiar	15
akimiaq atauciq	akimiaq atauciq	akimiar ataucir	16
akimiaq malruk	akimiaq malruk	akimiar malzrug	17
akimiaq pingayun	akimiaq pingayun	akimiar pingayun	18
yuinaunrita’ar	cuinaunritaraq	cuinaunrita’ar	19
yuinaq	cuinaq	cuinar	20
yuinaq qula / yuinaq qulen	cuinaq qula	cuinar-qula	30
yuinaak malruk / malruk ipiaq (Yukon)	malruk ipiaq	malzrug-ipiar	40
yuinaak malruk qula	malruk ipiaq qula	.	50
yuinaat pingayun / pingayun ipiaq	pingayun ipiaq	pingayun ipiar	60
yuinaat pingayun qula	pingayun ipiaq qula	.	70
yuinaat cetaman	citaman ipiaq	cetaman-ipiar	80
yuinaat cetaman qula	citaman ipiaq qula	talliman ipiar qula	90
yuinaat talliman	talliman ipiaq	talliman ipiar	100
tiissitsaaq	tiititsaaq / tiissitsaaq	tiisiss'ar	1.000
qulen tiissitsaat	.	.	10.000
yuinaat talliman tiissitsaaq	.	.	100.000
miilicaaq	miilitsaaq	.	1.000.000
tiissitsaaq miilicaaq	.	.	1.000.000.000