Artiklis puuduvadviited.(Detsember 2018) Palun aitaartiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.
Keskaeg on ajalooperioodvanaaja jauusaja vahel. Tavaliselt peetakse keskajaks5.–15. sajandit, kuid ajavahemik oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast. Keskaja ajaloo eriteadlast nimetataksemedievistiks.
Mõiste keskaeg (ladmedium aevum, otsetõlkes "vaheaeg") võtsid kasutuselerenessansiaegsed autorid, kes nägid oma ajasantiikkultuuri taassündi ning hakkasid vahepealset aega halvustama.
Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni1500 (renessansi,humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Keskaja lõpuks peetakse aastat1492, milKolumbus jõudisAmeerikasse.
Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnudPõhjala ristisõdu, mille käigus ristiti siinsed varem paganlikud alad 1208.–1227. aastal ning allutati uutele kristlikele valitsejatele.
Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust:
2) 1558.–1583. aastal kestnudLiivimaa sõda, mis hävitasVana-Liivimaa ehk praeguste Eesti ja Läti alade senised riiklikud moodustised (orduriigi ning piiskopkonnad). Mõned uurijad on toonud välja ka 2. augustil 1560 toimunudHärgmäe (sksErmes,lätiErgeme) lahingu ehk Omuli lahingu, mida üldiselt loetakseLiivimaa ordu eksisteerimise lõpuks. Teised pakuvad selleks1562. aasta algust, mil ordu jaRiia peapiiskopkond alistusid lõplikult Poola kuningale ning kadusid viimased sidemedSaksa-Rooma riigiga.
Keskaja alguses vältas 535.–540. aastail kliimakatastroof. 450.–900. aastail oli kliima jahedam. Seda seostatakse klassikalises klimatoloogias tuntud, holotseeni ajal rütmiliselt toimuvaBondi sündmusega umbes 600. aastal. 8.–9. sajandist tõusma hakanud temperatuur saavutas maksimumi 11. sajandil. Ajavahemikku umbes 900–1200 on nimetatud keskaja kuumaks ajaks. Umbes 1300.–1870. oli Lääne Euroopas kogu aja külmimaks peetudVäike jääaeg. 1645. aasta paiku algas oletatavasti viimaneBondi sündmuse külmim periood. Alljärgnevas tabelis on märgitud ära ka päikese aktiivsuse miinimumiga seotud perioodid.
543.–664. aastail oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut. Idaosas oli neid 200 aastaga 20,Konstantinoopoli elanikkond vähenes 100 aastaga 0,5 miljonilt 0,1 miljonile.
1347.–1400. aastatel olid Euroopas katkulained.Mustaks surmaks nimetatud katkulaine saabus 1347.–1348. aastal. Aastail 1348–1350 (1347–1351) oli Läänes katkust ja usumäratsusest tingitud kaos. Suurimad puhangud erinevates Euroopa osades olid aastail 1361–1363, 1369–1371, 1374–1375, 1390, 1400.
