Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Keemia

Allikas: Vikipeedia

Keemia onteadusharu, mis uuribainetekoostist,ehitust jaomadusi ning nendemuundumise seaduspärasusi.

Keemia põhiharud onanorgaaniline,orgaaniline,füüsikaline jaanalüütiline keemia.Keemiaseadused,füüsikalise keemia jafüüsikaseadused võimaldavad tehastöhhiomeetria,reaktsioonidetasakaalu,kineetika,soojusefektide jatermodünaamika arvutusi.Reaalse gaasi käitumine sarnaneb tavaliste tingimuste korralideaalse gaasi käitumisega, seega ideaalse gaasi seadused on üsna hästi rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nendelahustele.

Keemia ajalugu

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisKeemia ajalugu

Keemia on alguse saanud avastusest, ettule mõjul võib üks aine muunduda teiseks.

Egiptuses,Hiinas jaIndias osati juba mitu tuhat aastat eKrsulatadamaakidestmetalle ning valmistada nendesulameid, klaasi ja emaili.

Keskajal püüdisalkeemia avastadatarkade kivi (millega loodeti väheväärtuslikke metallekullaks muuta), leidauniversaalset lahustit ning valmistadanooruse eliksiiri.

Murrang keemia arengus toimus16. sajandil, kui haigeravis hakati kasutama keemilisi aineid. Tekkisiatrokeemia, mis põhjendas haigusi mõneelemendi vähesuse või liigsusegaorganismis. Laienes keemia rakendamine tööstuses.

Lõplikult väärasalkeemia seisukohad1710 tekkinudflogistoniteooria: arvati, et ainest eralduboksüdeerumisel (põlemisel) ja ainega liitubredutseerumisel flogiston (tuleaine).

Flogistoniteooria hääbus alles18. sajandi teisel poolel, kui hakati rakendamakvantitatiivseid uurimismeetodeid. Võeti kasutuseleaatommassi (aatomkaalu) mõiste, keemiliste elementide tähistamise süsteem ning uus keemiaterminoloogia, esitatiorgaaniliste ühendite struktuuri teooria põhiseisukohad, avastatiperioodilisusseadus ja koostatikeemiliste elementide perioodilisussüsteem.

19. sajandi teisel poolel hakkas arenemafüüsikaline keemia.

Aatomiteooria alusel tekkis20. sajandi alguses nüüdisaegneteoreetiline keemia. Eriti hoogsasti on viimasel ajal edenenud füüsika ja bioloogiaga piirnevad teadusaladbiokeemia jakeemiline füüsika.

Keemia ajalugu Eestis

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisKeemia ajalugu Eestis

Eesti aladel juurdus algeline keemiatehnoloogiataludes jamõisates enamasti tänu mujaltEuroopast tulnud teadmistele juba sajandeid tagasi.[1] Igapäevavajadusteks levistõrvaajamine,lubjapõletamine,rauasulatussoomaagist,viinaajamine jm väikesemahuline tootmistegevus. 18. sajandi keskpaiku hakati mõisates asutama juba tulutoovaidvabrikuid. Haritud keemiainsenerid tulid Eestisse põhiliseltRiiast võiPeterburist. Arenev tootmine nõudis üha enam teadmisi, matemaatikat, keemiat ja füüsikat õppinud "tehnikuid". See tõi 19. sajandil kaasa ka tehnilise keemia õpetamiseTartu Ülikoolis.[2] Uurimistööde osas oli tähtis koht kohalike maa- ja loodusvarade olemuse ning võimaliku kasutuse kindlakstegemisel. Oluliseks kujunes alates 19. sajandi keskpaigast, eriti aga pärastEesti Vabariigi loomist (1918),põlevkivi kasutusvõimaluste uurimine ja arendamine.Põlevkivikeemia ja -tehnoloogia suuremateks uurimisasutusteks kujunesidTallinna Tehnikaülikool (TTÜ), TAKeemia Instituut jaPõlevkivi Instituut Kohtla-Järvel. Ülikoolides juurutati kõigi põhiliste keemiavaldkondadega seotud õppe- ja teadustöö:anorgaaniline keemia,analüütiline keemia,füüsikaline keemia,orgaaniline keemia,biokeemia. Keemiainseneridele õpetati selliseid olulisi aineid nagukeemiatehnoloogia, keemiatööstuse protsessid ja aparaadid.[3]

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist (1991) viidi läbi rida reforme, mille eesmärgiks oli nõukogudeaegse struktuuri ümberkorraldamine. Spetsialistide ettevalmistus ja teaduskorraldus viidi vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemiga, teadlaskonna arvukust vähendati ja koondati ülikoolide süsteemi.[4] Tekkis mitmeid edukaid keemiaga seotud väikefirmasid, valdkondlikke uurimis- ja analüüsilaboreid.Riigikogus jõustati rida kemikaalide ja ohtlike ainetega seotud õigusakte.

Keemiatööstuse[5] osas tuleks nimetadaklaasi,lubja,paberi,piirituse,tsemendi,haruldaste (muld)metallide,väetiste,pindaktiivsete ainete,liimvaikude ning mitmesuguste põlevkivisaaduste (olulisim onpõlevkiviõli), ehituskeemia japeenkeemia produktide tootmist.

Loendid

[muuda |muuda lähteteksti]

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. Keemiatehnoloogia külades
  2. "Keemia ajalugu Tartu Ülikoolis".Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2020. Vaadatud 25. veebruaril 2020.
  3. Keemia TTÜ-s
  4. Rein Jürgenson. Teekond reformikeerisest tänapäeva tehnikaülikoolini. TTÜ Kirjastus 2011, 452 lk.
  5. "Keemiatööstuse ajalugu".Originaali arhiivikoopia seisuga 3. september 2012. Vaadatud 6. septembril 2011.

Kirjandus

[muuda |muuda lähteteksti]
  • Rein Vihalemm "Ühe teaduse kujunemislugu. Keemia arenguteest" Tallinn, 1981
  • Boriss Konarev. "Keemiahuvilistele anorgaanilisest keemiast" (Tõlkinud E. Järv.) Kirjastus Valgus. 1987.Link ESTERis

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Keemia
Tsitaadid Vikitsitaatides:Keemia
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Keemia&oldid=6504719"
Kategooria:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp