Keemia onteadusharu , mis uuribainete koostist ,ehitust jaomadusi ning nendemuundumise seaduspärasusi .
Keemia põhiharud onanorgaaniline ,orgaaniline ,füüsikaline jaanalüütiline keemia .Keemiaseadused ,füüsikalise keemia jafüüsikaseadused võimaldavad tehastöhhiomeetria ,reaktsioonide tasakaalu ,kineetika ,soojusefektide jatermodünaamika arvutusi.Reaalse gaasi käitumine sarnaneb tavaliste tingimuste korralideaalse gaasi käitumisega, seega ideaalse gaasi seadused on üsna hästi rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nendelahustele .
Pikemalt artiklisKeemia ajalugu Keemia on alguse saanud avastusest, ettule mõjul võib üks aine muunduda teiseks.
Egiptuses ,Hiinas jaIndias osati juba mitu tuhat aastat eKrsulatada maakidest metalle ning valmistada nendesulameid , klaasi ja emaili.
Keskajal püüdisalkeemia avastadatarkade kivi (millega loodeti väheväärtuslikke metallekullaks muuta), leidauniversaalset lahustit ning valmistadanooruse eliksiiri .
Murrang keemia arengus toimus16. sajandil , kui haigeravis hakati kasutama keemilisi aineid. Tekkisiatrokeemia , mis põhjendas haigusi mõneelemendi vähesuse või liigsusegaorganismis . Laienes keemia rakendamine tööstuses.
Lõplikult väärasalkeemia seisukohad1710 tekkinudflogistoniteooria : arvati, et ainest eralduboksüdeerumisel (põlemisel ) ja ainega liitubredutseerumisel flogiston (tuleaine).
Flogistoniteooria hääbus alles18. sajandi teisel poolel, kui hakati rakendamakvantitatiivseid uurimismeetodeid . Võeti kasutuseleaatommassi (aatomkaalu ) mõiste, keemiliste elementide tähistamise süsteem ning uus keemiaterminoloogia, esitatiorgaaniliste ühendite struktuuri teooria põhiseisukohad, avastatiperioodilisusseadus ja koostatikeemiliste elementide perioodilisussüsteem .
19. sajandi teisel poolel hakkas arenemafüüsikaline keemia .
Aatomiteooria alusel tekkis20. sajandi alguses nüüdisaegneteoreetiline keemia . Eriti hoogsasti on viimasel ajal edenenud füüsika ja bioloogiaga piirnevad teadusaladbiokeemia jakeemiline füüsika .
Pikemalt artiklisKeemia ajalugu Eestis Eesti aladel juurdus algeline keemiatehnoloogiataludes jamõisates enamasti tänu mujaltEuroopast tulnud teadmistele juba sajandeid tagasi.[ 1] Igapäevavajadusteks levistõrvaajamine ,lubjapõletamine ,rauasulatus soomaagist ,viinaajamine jm väikesemahuline tootmistegevus. 18. sajandi keskpaiku hakati mõisates asutama juba tulutoovaidvabrikuid . Haritud keemiainsenerid tulid Eestisse põhiliseltRiiast võiPeterburist . Arenev tootmine nõudis üha enam teadmisi, matemaatikat, keemiat ja füüsikat õppinud "tehnikuid". See tõi 19. sajandil kaasa ka tehnilise keemia õpetamiseTartu Ülikoolis .[ 2] Uurimistööde osas oli tähtis koht kohalike maa- ja loodusvarade olemuse ning võimaliku kasutuse kindlakstegemisel. Oluliseks kujunes alates 19. sajandi keskpaigast, eriti aga pärastEesti Vabariigi loomist (1918),põlevkivi kasutusvõimaluste uurimine ja arendamine.Põlevkivikeemia ja -tehnoloogia suuremateks uurimisasutusteks kujunesidTallinna Tehnikaülikool (TTÜ), TAKeemia Instituut jaPõlevkivi Instituut Kohtla-Järvel. Ülikoolides juurutati kõigi põhiliste keemiavaldkondadega seotud õppe- ja teadustöö:anorgaaniline keemia ,analüütiline keemia ,füüsikaline keemia ,orgaaniline keemia ,biokeemia . Keemiainseneridele õpetati selliseid olulisi aineid nagukeemiatehnoloogia , keemiatööstuse protsessid ja aparaadid.[ 3]
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist (1991) viidi läbi rida reforme, mille eesmärgiks oli nõukogudeaegse struktuuri ümberkorraldamine. Spetsialistide ettevalmistus ja teaduskorraldus viidi vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemiga, teadlaskonna arvukust vähendati ja koondati ülikoolide süsteemi.[ 4] Tekkis mitmeid edukaid keemiaga seotud väikefirmasid, valdkondlikke uurimis- ja analüüsilaboreid.Riigikogus jõustati rida kemikaalide ja ohtlike ainetega seotud õigusakte.
Keemiatööstuse [ 5] osas tuleks nimetadaklaasi ,lubja ,paberi ,piirituse ,tsemendi ,haruldaste (muld)metallide ,väetiste ,pindaktiivsete ainete ,liimvaikude ning mitmesuguste põlevkivisaaduste (olulisim onpõlevkiviõli ), ehituskeemia japeenkeemia produktide tootmist.
Rein Vihalemm "Ühe teaduse kujunemislugu. Keemia arenguteest" Tallinn, 1981 Boriss Konarev. "Keemiahuvilistele anorgaanilisest keemiast" (Tõlkinud E. Järv.) Kirjastus Valgus. 1987.Link ESTERis Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Keemia
Tsitaadid Vikitsitaatides:Keemia