Keeletehnoloogia (ingliselanguage technology) on erialadevaheline valdkond, mis tegeleb keelelise informatsiooni –teksti jakõne – arvutitöötluseks vajalike meetodite uurimise ja rakenduste arendamisega. Keeletehnoloogia põhineb teadmistel keele ehitusest ja funktsioneerimisest ning hõlmab mitmeid valdkondi, nagulingvistika,psühholoogia, kognitiivsed teadused,arvutiteadus,tehisintellekt,signaalitöötlus,matemaatika,statistika jm.[1]
Keeletehnoloogia hõlmabarvutilingvistikat, milles tegeldakse eelkõige kirjaliku keele arvutitöötluse teoreetiliste aspektidega, ningloomuliku keele töötlusest, mis keskendub inimese ja arvuti vahelisele suhtlusele. Arvutilingvistikat peetakse pigem lingvistika haruks, loomuliku keele töötlust aga arvutiteaduse osaks.[1]
Keeletehnoloogid kasutavad arvutilingvistikas välja töötatud teooriaid, et luua rakendusi (nt arvutiprogramme), mis võimaldavad inimkeelt arvuti abil töödelda ja mõista. Tänapäeval on keeletehnoloogia tuntumateks valdkondadeksmasintõlge,kõnetuvastus,kõnesüntees,arvutileksikoloogia,dialoogisüsteemid jatekstikaeve.
Keeletehnoloogia peamised komponendid onkeeleressursid jakeeletarkvara.[1]
Termin "keeletehnoloogia" võeti kasutusele 1990. aastal, kui infotehnoloogia edenedes hakkas arvutilingvistika alal tekkima vajadus spetsiifilisema eristuse järele.[1]
Keeletehnoloogiat on kitsamalt tähistatud ka terminiga "inimkeeletehnoloogia" (inglisehuman language technology) – inimkeele käsitlemiseks loodud tarkvarasüsteemid.[2]
Sageli käsitatakse "keeletehnoloogiat" ja "loomuliku keele töötlust" sama mõistena.
Keeletehnoloogia sai Eestis alguse 1950. aastail, kuiTartu Ülikoolis loodimasintõlke uurimisrühm, et automaatselt tõlkida matemaatilisi tekste vene keelest eesti keelde (uurimisrühm tegutsesÜlo Kaasiku juhtimisel). Järgnevalt alustati keele arvutitöötlustEesti Keele Instituudis ning kõneanalüüsi ja -sünteesi uuringuidTallinna Tehnikaülikoolis. Need kolm asutust on ka tänapäeval peamised keeletehnoloogia uurimis- ja arenduskeskused Eestis.[1] Tartu Ülikoolis tegutseb Arvutiteaduse Instituudis keeletehnoloogia õppetool, Eesti Keele Instituudis tegeldakse kõnesünteesi ja arvutileksikograafiaga ning Tallinna Tehnikaülikoolis on foneetika ja kõnetehnoloogia labor. 2020. aastal loodi Eesti Keele Instituuti keeletehnoloogia kompetentsikeskus, kelle ülesanded on hallata keeleandmestikke, arendada keeletehnoloogiat, tellida ja juhtida keeletehnoloogia projekte, teha rahvusvahelist keeletehnoloogiaalast koostööd, keeletehnoloogia turundus- ja teavitustegevust ning nõustamist.
1994. aastal kaasati Eesti arvutilingvistid ja keeletehnoloogidEuroopa Liidu COPERNICUS-programmi, mille tulemusel avanes Eesti keeletehnoloogia uurimisrühmadel võimalus osaleda rahvusvahelistes projektides.[1] Lisaks teadus- ja tehnoloogiauuringutele on Eesti keeletehnoloogia arengut toetatud ka kõrghariduse tasemel. Tartu Ülikoolis saab õppida nii keeletehnoloogiat[3] kui arvutilingvistikat[4].
Alates 2006. aastast rahastatakse keeletehnoloogia projekte riiklikest programmidest. Aastatel 2006–2010 oli käigus programm "Eesti keele keeletehnoloogiline tugi", aastatel 2011–2017 "Eesti keeletehnoloogia" ja alates 2018. aastast on töös "Eesti keeletehnoloogia 2018–2027".[5][6]