Valdavalt nimetatakse kebabiksvardasse aetudmarineeritud lihatükikesi, midagrillitakse süte kohal, kuid seda nime kannavad ka mitmesugused muud liharoad, mis võivad olla tehtud pannil (chapli kebab Pakistanis ja Afganistanis) võihautisena (tas kebab Türgis). Vardas kebabi nimetatakse sagelišiš-kebabiks ("vardapraad"), mis on lähedane või isegi sama misšašlõkk,[1] ning vertikaalse küttekeha kõrval keerlevas vardas valmistatavdöner-kebab ("keerlevpraad"), mis leiutati 19. sajandilTürgis[2]. Tänapäeval on mitmed kebabi liigid ja tuletised (näitekskebabiburger, -pitsa ja -sändvitš) populaarsedkiirtoiduna.
Traditsiooniliselt valmistatakse kebabilambalihast, kuid sõltuvalt kohalikust maitsest jatabudest võib see olla kaveise- võikodukitselihast,kanast võikalast. Kuna kebab pärineb maadest, mis on tänapäeval valdavaltislamiusulised, ei tehta seda sealsealihast, ent sealihakebab on levinudIndias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Osa kebabiliike valmistatakse tervetest lihatükkidest, osa (näiteksljulja-kebab)hakklihast.
Inglise keelde jõudis sõnakebab 17. sajandilPärsia keelest, kuskabāb tähendabpraeliha. Samast on pärit katürgikebap, mis esineb kirjalikes allikates juba 14. sajandi algul. Sarnased sõnad on kapärsia jaaramea keeles. Tõenäoliselt on need kõik seotudakkadi sõnagakabābu, mis tähendab praetut või põlenut.
Sõnašiš-kebab esimene pool tuleb türgi sõnastşiş, mis tähendab mõõka või varrast. Samast tüvest on tuletatud kašašlõkk. Sõnadöner-kebab esimene pool tuleb türgi sõnastdönmek ehk "pöörlema" või "keerlema"; sama päritolu on ka analoogsete roogade nimetused araabia (shāwarmā võišaurma) ja kreeka keeles (gyros).
