Kaubamärk (inglise keelestrademark) ontähis, mis võimaldab eristada üheettevõtjakaupa võiteenust teiseettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest.
Kaubamärk võib olla näiteks sõna, väljend, kujutis, tähe- ja numbriühend, heli, video, muster, ruumiline kujund või nende kombinatsioon.[viide?]
Kaubamärgile saab taotledaõiguskaitset teatud kaupade või teenuste tähistamiseks selle registreerimise teel. Kaubamärke eipatenteerita, vaid registreeritakse. Registreeritud kaubamärgi omanikul on selle kasutamise ainuõigus kaupade või teenuste loetelus nimetatud valdkonnas. Omanik võib kaubamärgi ainuõiguse rikkumise takistamiseks algatadakohtumenetluse.[1]
Kaubamärgiks nimetatakse kujundlikult ka inimese omadust, mille järgi ta on hõlpsasti äratuntav.[viide?]
Kaubamärgi põhiülesanne on võimaldada kauba pakkuja või teenuse osutaja või päritolu tuvastamist üksnes kaubamärgist lähtudes. Teisiti öeldes täidavad kaubamärgid kauba pakkuja või teenuse osutaja identifitseerimise otstarvet. Ainult sellise otstarbega kaubamärgi kasutamist loetakse õiguspäraseks kasutamisekskaubamärgiseaduse[2] mõistes (s.t, et näiteks kaupa või teenust kirjeldava tähise kasutamist ei peeta kaubamärgi kasutamiseks). Registreeritud kaubamärk annab selle kasutamiseks ainuõiguse, mida saab vajaduse korralkohtumenetluse abil maksma panna.[viide?]
Kaubamärgi ainuõigus kehtib tavaliselt teatud kaupade või teenuste suhtes (erandiks võib ollaüldtuntud kaubamärk). Kaubad ja teenused on jaotatud 45 klassi märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvaheliseNizza klassifikatsiooni alusel[3], kus on 34 kauba- ja 11 teenusklassi. Selle süsteemi eesmärk on täpsustada ja piirata kaubamärgi kuiintellektuaalomandi objekti ainuõiguse ulatust vastavalt kaubamärgi tegelikule kasutusalale ja ühtlustada klassifitseerimine üle kogu maailma.[viide?]
Esimesteks kaubamärgikasutajateks peetakseRooma impeeriumi mõõgaseppi. Esimesed kirjad mõõgateramikel pärinevad Rooma keisririigi ajast (I–V sajand pKr) ja piirduvad enamasti mõõgasepa nimega, näiteks RANVICUS.[4] Selliseid märgiseid võib pidada kaubamärkideks, kunarelvasepp vastutas isiklikult oma toodangu kvaliteedi eest ja mõõga ostjal oli võimalik teha valik mõõgasepa nimest lähtuvalt.[viide?]
Üks tähelepanuväärselt kaua kasutusel olnud kaubamärk onLöwenbräu. Selle kaubamärgi all õlut tootevMüncheni pruulikoda asutati tõenäoliselt 1383. aastal.Löwenbräu nime on esmamainitud 1746. aastalMüncheni maksuregistris.[5] Teine õlle kaubamärk –Stella Artois – pärineb aastast 1708, kuiBelgiasLeuvenis asuva Den Horeni pruulikoja meister Sebastianus Artois andis sellele oma nime.[6]
Bass Brewery esitas 01.01.1876 kombineeritud kaubamärgi "BASS & Co’s PALE ALE" õlle tähistamiseks, mis oli esimene 1875. aasta kaubamärgiseaduse alusel registreeritud kaubamärk ja kehtib siiani.[7] Eestis registreeriti sama kaubamärk 30. detsembril 1921 ja see kehtis kuni 7. detsembrini 1941.[8]
USA
J.P.Tolman Company[9] esitas 7. aprillil 1884 kombineeritud kaubamärgi "SAMSON" nööride ja köite tähistamiseks, mis kehtib siiani.[10]
Eesti
Ajavahemikul 1919–1940 registreeriti EestiPatendiametis 6587 kaubamärki. Esimene neist oli kaubamärkPEO-LEO koos linnu kujutisega "puust mänguasjade ja saabaste" tähistamiseks, mille omanikud olid Paul Epler ja Richard KivitTartust (esitatud 22.03.1919, "tunnistuse väljaandmise päev" 02.04.1919, kehtis kuni 27.03.1929)[11] Registreerimisel kasutati siis seitsmeklassilist kaupade klassifikatsiooni (praegu on kauba- ja teenusklasse 45). Vanim siiani kehitvEesti Vabariigis registreeritud kaubamärk onSINGER, mis esitati Patendiametisse 22. aprillil 1921õmblusmasinate tähistamiseks (toonane omanik oli "The Singer Manufacturing Co, New York, America").[12] Vanim tänapäevani vastu pidanud Eesti kaubamärk onKalevi eelkäijaKawe, mille tunnistus anti välja 12. juulil 1921 ŠokolaadivabrikKawe nimele šokolaadi tähistamiseks. Kummalisel kombel oli ka viimane enneNõukogude okupatsiooni registreeritud Eesti päritoluga kaubamärk Šokolaadi- ja kompvekitööstuseKawe märk ŠOKOLIIT kaupade "karameel tahvlite kujul" tähistamiseks (esitatud 16.04.1940, tunnistus välja antud 24.08.1940, oleks pidanud kehtima kuni 24.08.1950). Enamik viimastest1940. aastal esitatud kaubamärkidest kuuluvad Saksa taotlejatele.[13]
teadlikkus kaubamärgist puudub – kaubamärki ei tunta
teatakse ja tuntakse ära
kaubamärgi tõrjumine – kaubamärki teatakse, tuntakse ja on proovitud, kuid ei osteta uuesti
kaubamärgi eelistamine
kaubamärgi püsiv eelistamine ehkkaubamärgitruudus, mille puhul eelistatakse ühe kindla kaubamärgiga tähistatud tooteid ka juhul, kui teiste kaubamärkidega tähistatud analoogsed tooted on mingid omadused soodsamad (odavam hind, teistsugused mõõtmed jms).[viide?]
Kaubamärgiga koos kasutatakse kahte rahvusvahelist hoiatustähist: ® või ™.Ameerika Ühendriikides on nende kasutamine täpselt reguleeritud, nimelt võib tähist ™ kasutada koos iga kaubamärgiga, kuid tähist ® võib kasutada ainult kaubamärgiomanik koos registreeritud kaubamärgiga.[16]
Eestikaubamärgiseaduses on sätestatud, et kaubamärgiomanik võib koos kaubamärgiga kasutada hoiatustähist või -märget, kuid ei ole täpsustatud, milline see tähis on. Eesti keelest lähtuvalt võiks registreeritud kaubamärgi tähis olla ® (lähtuvalt sõnastregistreeritud), mitte ™, mis tuleneb ingliskeelsest sõnasttrademark. Hoiatustähise õige paigutus on ülaindeksina vahetult kaubamärgi järel.[viide?]
Termineid "mark", "bränd" ja "logo" kasutatakse tihti kaubamärgi tähenduses. See ei ole täpne, kuna kaubamärk võib koosneda sõnast, tähtedest, numbritest, allkirjast, etiketist, mustrist, juhtlausest, värvikombinatsioonist, kauba või pakendi originaalsest kujust, helist, lõhnast, liigutusest või nende kombinatsioonist, mida on võimalik graafiliselt kujutada ja mille abil on võimalik eristada üheettevõtja kaupa või teenust teise omast. Seega on kaubamärk laiem mõiste kui mark võilogo. Mõistebrand (mille kohta ei leidu täpset eestikeelset vastet) on kaubamärgi tähendusest edasi arenenud ja hõlmab ka toote, teenuse või ettevõtte isikupära. Seda saab määratleda ettekujutusega, mis tarbijal või kliendil on toote, teenuse või ettevõtte suhtes tekkinud ja mis ei piirdu üksnes teatud tähise või tähiste kombinatsiooniga.[viide?]
Populaarne kaubamärk võib muutuda kaupu või teenuseid kirjeldavaks ja ei võimalda enam eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise omast. Kui selline kaubamärk muutub kauba või teenuse nimetusesünonüümiks, on see muutunudüldnimetuseks (Genericized Trademark[18]) ja kaubamärgiomanikul ei pruugi enam õnnestuda selle tähise kasutamise ainuõigust maksma panna. Näiteks sellised sõnad naguTEFLON,LYCRA jaASPIRIN võivad mõjuda kaupa kirjeldavatena, kuigi need on Eestis registreeritud kaubamärgid, millel ei olnud algut kirjeldavat tähendust.[19] KaubamärkASPIRIN registreeriti Eestis 11. oktoobril 1921 "farmatsätiliste produktide" tähistamiseks (omanik Friedrich Bayer & Ko)[20] Ka sõnaTHERMOS võeti kunagi kasutusele kaubamärgina. KaubamärkETERNIT muutus Eestis teatudehitusmaterjalisünonüümiksNõukogude perioodil ja pärast Eestitaasiseseisvumist see sõna kaubamärgina õiguskaitset ei saanud, kuigi paljudes riikides on see registreeritud kaubamärk.[21]
Kaubamärk onintellektuaalomand. Omandiõiguse saab kehtestada kaubamärgi registreerimise teel konkreetse riigi või piirkonna kaubamärgi- või patendiametis. Lisaks registreerimisele võib kaubamärk õiguskaitse saada üldtuntuks muutumise tulemusena, mõnes riigis ka kaubamärgi kasutamise teel. Enamikus riikides ja piirkondades eelistatakse vaidluse korral siiski seda kaubamärki, mis on varem registreeritud võrdluses sellega, mida on varem kasutama hakatud.[viide?]
Kaubamärgi registreerimise käik on riigiti ja piirkonniti sarnane. Asjaomane kaubamärgi- või patendiamet teeb kaubamärgile ekspertiisi lähtuvalt omaõigusaktidest ja võtab vastu otsuse kaubamärgi registreerimise või sellest keeldumise suhtes. Registreerimise otsuse korral kaubamärk avaldatakse ja kolmandatel isikutel on võimalus see otsus vaidlustada. Riigiti ja piirkonniti kaubamärkide registreerimise kaks suurimat erinevust on:
amet kontrollib ekspertiisi käigus kaubamärki üksneseristusvõime hindamise seisukohast (s.t ei kontrolli vastuolu varasemate kaubamärkide,ärinimede ja muu sellisega ning need vastuolud tuleb lahendada hilisemavaidlustamise käigus);
amet kontrollib ekspertiisi käigus nii kaubamärgi eristusvõimet kui ka vastuolusid varasemate õigustega.[viide?]
Õiguskaitse saanud kaubamärgi kasutamise ainuõigus kuulub selle omanikule üldjuhul nende kaupade ja/või teenuste osas, mille suhtes märk on registreeritud võiüldtuntuse omandanud. Kasutamise ainuõigus kehtib ka eelnimetatud kaupade ja teenustega samaliigiliste kaupade ja/või teenuste suhtes.Üldtuntud kaubamärgi õiguskaitse võib hõlmata ka teist liiki kaupu ja teenuseid. Siin saab määravaks asjaolu, kas asjaomaste kaupade või teenustetarbija võib saada eksitatud kauba või teenuse päritolu suhtes või mitte. Näiteks kuiüldtuntud kaubamärgigaCoca-Cola tähistatakse päikeseprille, võib tarbija eeldada seostCoca-Cola kaubamärgi omanikuThe Coca-Cola Companyga, kuigi karastusjoogid ja päikeseprillid ei ole sama liiki kaubad. Tarbija jaoks tundmatute kaubamärkide puhul sellist seost ei teki.[viide?]
Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne ja kehtib üksnes riigis või piirkonnas, kus kaubamärk on õiguskaitse saanud. Kaubamärgi registreerimine ühekorraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis.[viide?]
EestiPatendiametile esitatud kaubamärgitaotlusele tehaksePatendiametis ekspertiis, mille käigus kontrollitakse, kas kaubamärk vastabkaubamärgiseaduse sätetele. Patendiamet ekspertiisi käigus varasemaid õigusi ei kontrolli. Ekspertiisi tulemusena tehakse kas kaubamärgi registreerimise otsus või kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus. Kaubamärgi registreerimise otsus tehakse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi õiguskaitset välistavat asjaolu või kui taotleja on ekspertiisi käigus ilmnenud õiguskaitset välistavad asjaolud kõrvaldanud. Kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus tehakse, kui taotleja ei ole kõrvaldanud kaubamärgiseaduses nimetatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid, mis ilmnesid ekspertiisi käigus. EestiPatendiametis kaubamärgi registreerimine annab sellele õiguskaitseEesti Vabariigi territooriumil.[viide?]
Registreeritud kaubamärgi kehtivusaeg võib teoreetiliselt olla lõputult pikk, s.t see sõltub kaubamärgiomaniku soovist pikendada iga kümneaastase perioodi järel kaubamärgi kehtivust. Iga kümneaastase perioodi jooksul peab kaubamärgiomanik tasumaPatendiametile määratud suurusesriigilõivu vastava registritoimingu eest.[viide?]
Eesti kaubamärgiseaduse alusel ei saa kaubamärgina õiguskaitset tähis:
millel puuduberistusvõime ja mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki või omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest;
mis koosneb üksnes sellistest tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses võiheauskses äripraktikas;
mis koosneb üksnes kujust, mis tuleneb kauba olemusest või mis on vajalik toote kasutamiseks;
mis võib tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi või omaduste suhtes;
mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega;
mille registreerimine on välistatud vastavalt Euroopa Liidu õigusaktile või rahvusvahelisele lepingule, milles Euroopa Liit on osaline ja millega nähakse ette traditsiooniliste veininimetuste või garanteeritud traditsiooniliste toodete nimetuste kaitse;
mis koosneb varasemast sordinimest või mille peamistes elementides sisaldub varasem sordinimi, mis on registreeritud vastavalt taimede paljundamise ja sordikaitse seadusele, Euroopa Liidu õigusaktile või rahvusvahelisele lepingule;
mis on identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks (s.t identne märk ei saa identsete kaupade/teenuste suhtes kaitset isegi mitte varasema märgi omaniku nõusolekul);
mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine, sh seostumine varasema kaubamärgiga ja puudub varasema kaubamärgi omaniku nõusolek;
mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi võiüldtuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgimainet või eristatavust;
mis on identne või eksitavalt sarnaneäriregistrisse enne kaubamärgi õiguskaitse alguse kuupäeva kantudärinimega, kui tegevusala, mille kohtaäriregistrisse on tehtud kanne, kuulub samasse valdkonda kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse ja puudub varasemaärinime omaniku nõusolek;
Eristusvõime on kaubamärgi põhiomadus ja kaubamärgiõiguse oluline termin. Kaubamärki saab registreerida üksnes siis, kui see täidab kaubamärgi funktsiooni, s.t on eristusvõimeline.Eristusvõime hindamisel on määravaks kaubamärgi mõju tarbijale.[viide?]
Üldjuhul on eristusvõimelised:
tehissõnast või -sõnadest koosnevad tähised. Näiteks sõnalKODAK (omanikEASTMAN KODAK COMPANY) ei olnud tähendust enne kui see kaubamärgina kasutusele võeti.[25]
suvalisest sõnast või suvalistest sõnadest koosnevad tähised, s.t kaubamärk koosneb keeles olemasolevast sõnast või sõnadest, mida kasutatakse tähenduseta kontekstis. Nendel sõnadel on tähendus, kuid neid kasutatakse seoses kaupade või teenustega, millel ei ole seost selle tähendusega. Näiteks kaubamärkAPPLE (õun), mida kasutataksearvutite tähistamiseks (omanikApple Computer, Inc.)[26].
viitavad tähised, mis vihjavad kauba või teenuse liigile, kvaliteedile või muule omadusele, aga ei kirjelda neid omadusi otseselt ja nõuavad selle omaduse äratundmiseks tarbijalt kujutlusvõimet. Viitavad kaubamärgid käivitavad tarbija tajumis- ja kujutlusvõime. Näiteks kaubamärk VÕRQUTAJA arvutivõrkude paigaldus- ja hooldusteenuste tähistamiseks (omanikud Võrqtaja Kohtvõrgud OÜ ja OÜ Vöödiline Võrqtaja)[27].
Üldjuhul ei ole eristusvõimelised:
kirjeldavad tähised, s.t sõnad või sõnaühendid, millel on tähistatavate kaupade või teenustega seoses otsene tähendus. Näiteks sõnaAPPLE (õun) õunte tähistamiseks.
tavapärased tähised, s.t tähised, mida ei saa nimetada kirjeldavateks, kuid mis ei täida kaubamärgi funktsiooni nende sagedase kasutamise tõttu. Näiteks sõnad grupp, keskus, originaal,classic, line, centre, lühendid AS, OÜ jmt. Eristusvõimetud on ka tavapärasedpakendite kujutised.
Loomupärase eristusvõimeta kaubamärk ei ole registreeritav. Ent enamikus piirkondades on sellise märgi registreerimine võimalik siis, kuikaubamärgiomanik suudab näidata, et kaubamärgi kasutamise tulemusena seostab asjaomane tarbija seda märki teatud kaupade või teenuste osas kindla kaubandusliku päritoluga, s.tkaubamärgiomanikuga. Kui kaubamärgi- või patendiamet leiab tõendusmaterjalidest lähtuvalt, et kaubamärk on eristusvõime omandanud, võib amet selle registreerida. Ka Eesti kaubamärgiseaduses on selline säte olemas (KaMS § 9 lõige 2).
Tõendusmaterjalide sisu ei ole kindlaks määratud, kuid tavaliselt osutuvad kõige efektiivsemaks müüginumbrid, reklaamikulud ja näited reklaammaterjalidest koos kuupäevadega. Õigesti koostatudtarbijauuringud võivad näidata, et tarbijad seostavad loomupoolest eristusvõimetut kaubamärki selle omaniku ja tema kaupade või teenustega. Tõendeid kasutamise kohta saab arvestada ainult siis, kui need katavad nõutava ajavahemiku enne taotluse esitamist ja on seotud piirkonnaga, kus registreerimist taotletakse.[viide?]
Kaubamärgi valikul ja enne registreerimistaotluse esitamist on soovitav teha otsinguid varasemate õiguste kohta, et vältida konflikte ja rahalist kaotust. Otsinguid varasemate kaubamärkide jaärinimede kohta tuleks tavaliselt teha vastava piirkonna pädeva asutuseandmebaasis.[28]USA-s on kaubamärgiomanikel ka registreerimata õigused, seega seal kaubamärgi registreerimist taotlema asudes tuleks teha otsinguid lisaks kaubamärgiregistrile ka kohalikesärikataloogides ja -ajakirjanduses.[viide?]
Otsides sarnaseid tähiseid kaubamärgi sõnalise osa järgi tuleks arvestada sellega, et leiaks üles ka sarnased sõnad, mitte ainult identsed. Üldjuhul on oluline leida üles varasemad õigused samas tegevusvaldkonnas.[viide?]
Kaubamärgi õiguskaitset tuleb alal hoida tegeliku kasutamise teel. Kui märki ei kasutata teatud ajavahemiku jooksul, tavaliselt viie aasta jooksul peale registreerimist, võib asjast huvitatud isik taotleda kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamist.[viide?]
Õiguskaitse saanud kaubamärgi omanikul on võimalik seda maksma pannakohtumenetluse abil. Kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on registrisse kantudkaubamärgi reproduktsioon võiüldtuntud kaubamärk kujul, millisena taüldtuntuse omandas. Kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes määratakse registrisse kantud kaupade ja teenuste loeteluga võiüldtuntud kaubamärgi puhul kaupade ja teenustega, mille tähistamisega kaubamärküldtuntuse omandas (KaMS § 12). Seega võib kaubamärgi ainuõiguse rikkumiseks lugeda registreeritud või üldtuntud kaubamärgiga identse või sarnase tähise kasutamist samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks. Üldtuntud märgi õiguskaitse võib laieneda ka teist liiki kaupade või teenuste suhtes.[viide?]
Kaitstud kaubamärgi kasutamine ei pea olema ettekavatsetud selleks, et seda lugeda kaubamärgiõiguse rikkumiseks, kuigi tahtliku kaubamärgi ärakasutamise korral võib kohus määrata suuremakahjutasu. Eestis alluvad kaubamärgi õiguskaitsega seotudkaebused jahagidPatendiameti asukohajärgsele maakohtule, s.tHarju maakohtule (KaMS § 60).
Kaubamärgi registreerimine korraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis.[viide?]
Süsteemi põhieelised on võimalus taotleda kaubamärgile kaitset mitmes piirkonnas ühe taotluse abil, tasuda lõivud ja pikendada kaubamärgi õiguskaitset ning teha muudatusi ühe toimingu abil mitmes riigis korraga. Lisaks võib märgi õiguskaitset laiendada uutesse riikidesse või piirkondadesse.Rahvusvaheline taotlus põhineb taotlejapäritoluametisse esitatud taotlusel või seal registreeritud kaubamärgil.[viide?]
Tööstusomandi esemeid luuakse ja kasutatakse tööstuslikus ja kaubanduslikus kontekstis. Nendele õiguskaitse saamiseks tuleb läbida vajalikud toimingud pädevas asutuses. Lisaks kaubamärkidele saab EestiPatendiametis taotleda kaitset teisteletööstusomandi esemetele:
Tööstusdisainilahendus on toote tasapinnaline või ruumiline väliskujundus, mille üksikult või kombinatsioonis moodustavad vorm, konfiguratsioon, ornament, värvilahendus, faktuur ja materjal.[32]
Geograafiline tähis on geograafilise ala nimi või vihje sellele alale, mis näitab kauba või teenuse kindlat geograafilist päritolu, kui mõni nii tähistatud kauba või teenuse tunnus on olulisel määral seostatav geograafilise alaga, kus kaupa toodetakse või teenust osutatakse.[33]
Mikrolülituse topoloogia onmikrolülituse elementide ning kõigi või osa elementide vaheliste ühenduste mis tahes viisil väljendatud kolmemõõtmelise paigutuse kujutis.
Autoriõigusega kaitstakse originaalset kirjandus-, kunsti-, filmi-, muusika- jm loomingut. Erinevalttööstusomandist tekib see kaitse iseenesestteose loomisega ja kestab tavaliseltautori eluajal ning 70 aastat pealeautori surma.[34]
↑[8] Toomas Lumi, Tööstusomandi õiguskaitse süsteemi väljaarendamine Eestis ja Patendiameti töö korraldamine aastail 1992 – 1999, Eesti Patendileht, 1999, nr 3, lk 43–53
