Katar on maailma üks jõukamaid riike, olles maailma suuruselt 57. majandus jasisemajanduse kogutoodangult elaniku kohta maailmas suuruselt 12. riik (AasiasSingapuri järel suuruselt teine).[5] Samas on Katar rahvaarvult ja pindalalt maailma üks väiksemaid riike (rahvaarvult maailma suuruselt 137. riik).[6]
2007. aastani nõustas teda ühekojaline nõuandev kogu (Majlis ash-Shura), mille 35 liiget nimetas ta ise. Põhiseadus näeb ette 45-kohalise nõuandva kogu, mille 30 liiget valib rahvas ja 15 nimetab emiir. Uue põhiseaduse järgi valiti parlament 2007. aastal. Valida võivad kõik vähemalt 18-aastased. Valitsuskabineti liikmed ja peaministri määrab emiir lähedaste perekondade liikmete hulgast. Erakondade tegevus on keelatud. Apellatsioonikohus on kõrgeim kohtuorgan, usuküsimustega tegelevad šariaadikohtud. Klassifikatsiooni alusel on Katarmittevaba riik.Korruptsiooniindeksi järgi asub Katar 32. kohal.
NaguBahreini lipu nii on ka Katari lipu alusharidžiidide islamirühmitiste punakaspruun lipp (aastast 1971). Suurbritannia nõudmisel lisati sellele 1860. aastatel varda poole valge riba. Suurbritannia lepingu (aastal 1916) kohaselt lisati lipule 9 valget sakki, mis osutavad asjaolule, et Katar oli Pärsia lahe äärsete nn lepinguosaliste emiraatide 9. liige. Punakaspruun värv sümboliseerib sõdades valatud verd ja valge rahu.
Lipuvärvides vapi (aastast 1978) keskel on traditsiooniline Araabia purjekasdau, palmisaar ja kaks ristatud mõõka.
Katari poolsaar ulatub lõuna-põhja suunasPärsia lahte. Selle põhjaosas on luidetega tasandik, keskosas kivikõrb ja lõunaosas liivakünkad. Rannikut ümbritsevadkorallrahud, mis on kohati 4kilomeetri laiused. Valitseb kuum troopiline kliima.
Suvel puhuvadAraabia poolsaare kõrbealadelt kuivad kuumad tuuled, mis sageli tugevnevad liivatormideks. Alalise vooluga jõgesid ei ole, tasandikku (madalikku) liigestavadvadid.[7]Põhjaveevaru ei rahulda riigi vajadusi, seetõttu magestatakse merevett. Looduslikus taimkattes on peamiselt kuivalembesed põõsad ja poolpõõsad. Kataris on 11 liiki imetajaid, 14 liiki pesitsevaid linde ja 10 liiki roomajaid. Kaitsealasid on 15.
Ainult 20% rahvastikust moodustavadpõliselanikud Katari araablased, sama palju elab riigis araabia maadest saabunuid ja nende järglasi ning Iraanist ümber asunud araablasi, Indiast ja Pakistanist tulnuid on kumbagi 18% ning pärslasi 10% Katari rahvastikust[viide?]. Suureneb tailaste, filipiinlaste ja indoneeslaste sisseränne. 91% inimesi elab pealinnas, sisemaal on püsiasustus vaid oaasides. Peale araabia keele on laialdaselt kasutusel ka inglise keel. Haridust toetab tugevalt riik. Riigiusk on islam. Tervisehoiukulutused moodustavad riigi SKT-st 3%, 450 inimese kohta on 1 arst ja 570 inimese kohta on 1 haiglakoht.
Katari majandus põhinebnafta- jamaagaasi ammutamisel.[7] Katari naftamaardlad avastati 1939. aastal ning naftat hakati tootma alates 1949. aastast. Katari käsutuses on üks maailma suuremaid gaasimaardlaid. EnneII maailmasõda tegeles Katari elanikkond peamiseltpärlite müümise jakalapüügiga. Sel ajal oli Katar üks maailma vaesemaid riike. Alates 1970. aastatest on Katarisisemajanduse kogutoodang elaniku kohta maailma üks suuremaid.[9] Katar on üks maailma suurimaid vedeldatud gaasieksportijaid. Kataris toodetakse katerast jatsementi.
Viljaka maa ja kastmiseks kasutatava vee nappus piirab Kataris põllumajanduse arengut ning suur osa riigi toidustimporditakse.[9]
↑"2015 Population census"(PDF). Ministry of Development Planning and Statistics. Aprill 2015.Originaali(PDF) arhiivikoopia seisuga 17. juuli 2016. Vaadatud 8. augustil 2017.
