Kasahhi stepp (kasahhi keeles Қазақ даласы; ka Ұлы дала 'Suur stepp'), mida tuntakse ka nimegaSuur Dala, onKasahstani põhjaosas ja sellega piirnevatesVenemaa osades laiuvökoregioon. See tohutu avatudrohtla kuulubpalearktiseparasvöötme rohtlate, savannide ja põõsastikebioomi. Kasahhi stepp laiub sellest lääne pool asuvastPonto-Kaspia stepist kuni idas asuvaEmini oru stepini, moodustades ühtlasi osaEuraasia stepist. Enne 19. sajandi keskpaika kutsuti sedakasahhide kohta ekslikult kasutusel olnud nime järgi Kirgiisi stepiks.
Stepp ulatubKaspia madalikust enam kui 2200 kilomeetrit itta jaAraali merest põhja suunas kuniAltai mäestikuni. Tegemist on maailma suurima stepipiirkonnaga, mille pindalaks hinnatakse 804 450 ruutkilomeetrit.[1] Kasahhi stepp asubEuroopa jaAasia ajaloolisest eraldusjoonestUurali mäestikust lõunas. Suurt osa stepist peetaksepoolkõrbeks, kuid lõuna pool läheb poolkõrb järk-järgult ülekõrbeks.[2] Kui stepi edelaosas asubTuraani madalik, siis stepi ida- ja põhjapoolsemad osad on kõrgemad (üksikute eranditega).
Läänest ja loodest külgneb stepp Ponto-Kaspia stepiga. Stepist põhja ja kirdesse jääbKasahhi metsastepp. See vahelduvate männimetsade ja rohumaadega ökoregioon moodustab Kasahhi stepi jaSiberi metsade vahelise üleminekutsooni.
Piirkonna kliima on poolkõrbeline ja mandriline ning enamik piirkonnast kuulubKöppeni kliimaklassifikatsiooni järgi poolkõrbelise külma kliima (Bsk) alla.Sademete hulk jääb keskmisel aastal vahemikku 200 kuni 400 mm, kusjuures stepi põhjapoolsematel aladel sajab rohkem kui lõunapoolsematel aladel. Juuli keskmised temperatuurid jäävad vahemikku 20 kuni 26 kraadi ja jaanuari keskmised temperatuurid vahemikku -12 kuni -18 kraadi. Aeg-ajalt esineb tasandikel väga suuri tuuli.
Väheste sademete tõttu kasvab stepis vähe puid ja stepp koosneb peamiselt rohumaast ning suurtest liivastest piirkondadest. Tüüpiline taimestik hõlmabstepirohtu,puju jaaruheina.[3]
Kasahstani steppides elavad muuhulgas järgmised loomad:saiga,siberi metskits,hunt,rebane,mäger,mongoolia liivahiir jastepikilpkonn.
_p024_%25D0%25BF%25D0%25B5%25D1%2580%25D0%25B5%25D0%25BA%25D0%25BE%25D1%2587%25D0%25B5%25D0%25B2%25D0%25BA%25D0%25B0_%25D1%2581%25D1%2582%25D0%25B5%25D0%25BF%25D0%25BD%25D0%25B9%25D1%2585%25D1%258A_%25D0%25B6%25D0%25B8%25D1%2582%25D0%25B5%25D0%25BB%25D0%25B5%25D0%25B9.jpg)
Kasahhi stepi läänepoolne osa on väga hõredalt asustatud ja ruutkilomeetril elab kaks kuni kolm inimest. Üle tasandikke ida poole liikudes tõuseb asustustihedus nelja kuni seitsme inimeseni ruutkilomeetri kohta. Valdava osa piirkonna elanikest moodustavad kasahhid.
Venemaa rendib Kasahstanilt stepi lõunaosas asuvat umbes 7360 ruutkilomeetri suurust ala, millel asub maailma vanimkosmodroom –Baikonuri kosmodroom.
Kasahhi stepis võeti üles film "Tulpan", mis oli Kasahhi kandidaat2010. aastaparima võõrkeelse filmi Oscarile.
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artikliten:Kazakh Steppe seisuga 15.04.2019.