Esimesed teated rändkarjakasvatajatest kasaaridest on5. sajandistBütsantsi ajalooallikaist. 6. sajandisüüria,armeenia,bütsantsi, ladina jahiina ajalooallikates on andmeid Volga alamjooksul jaPõhja-Kaukaasia põhjaosas asunud nomaadirahvast. 6. sajandil tegid nad sõjakäike Armeenia jaGruusia alade vastu ning kaSassaniididePärsiašahh oli sunnitud kaitseks nende vastu ehitama kaitseehitisi.
627. aastal oli sõlmis Bütsantsi valitseja,basileusHerakleios I (575–641) liidu kasaaridegaPärsia Sassaniidide šahhiHusrav II vastu. Bütsantsi ja Kasaari riigi vahel olid hästi väljakujunenud suhted, kasaarid olid enamasti Bütsantsi liitlased.
Bulgaaride väljatõrjumise järel hoidsid kasaarid enda kontrolli allAasovi-äärseidsteppe,Musta mere põhjarannikut jaKrimmi stepialasid. 7. sajandi keskpaiku tekkis neil iseseisev varafeodaalne riikKasaari kaganaat, mille keskuseks oli algselt Semender ja hiljem, s.o8.–10. sajandil,Itil ehk Atil Volga suudmesKaspia mere ääres.
730. aastal said kasaaridArdabili (tänapäevalIraani Aserbaidžaanis) lahingusUmaijaadide kalifaadi vägede üle suurvõidu. Bütsantsi keisrid naitusid väga harva võõramaalastega, kahel korral Bütsantsi troonipärija või valitsev keiser/basileus võttis naise Kasaari kagaani perekonnast. 733. aastal abiellus Bütsantsi valitsejaKonstantinos V (valitses 741–775) kasaari printsessi Tzitzakiga, ristinimega Irene. Konstantinose ja Irene poegLeon IV Kasaar oliBütsantsi keiser aastatel 775–780. Bütsantsi-Kasaaria suhete halvenemine on otseselt seotud kasaari ülemkihijudaismi pöördumisega. 8. sajandiõigeuskliku Bütsantsi usaldusväärsest liitlasest oli seetõttu 9. sajandi lõpul ja 10. sajandil saanud nende kõige suurem vastane ning Bütsants otsustas sõlmida liidu russidega.
Kasaari kagaan (qagan – ‘juht’ turgi keeltes, sellest sõnast tuleneb ka tiitel ‘khaan’mongoli keeles) omas kõrgeimat ilmalikku ja vaimulikku võimu. 9. sajandi esimeses pooles kagaani roll muutus: ta säilitas ülima sakraalse funktsiooni, kuid tema kõrvale tähtsuselt teiseks meheks riigis kerkis ilmalik valitseja – kuningas ehk (qagan) beg.
Rahvaste asualad 9. sajandi alguses. "A School Atlas of English History" ed. by Samuel Rawson Gardiner
9. sajandi keskpaigaks hoidsidjudaismi vastu võtnud kasaarid enda kontrolli all alasid Musta mere põhjarannikul, Krimmi, alasid, mis piirnesidmadjarite aladega Dneprist lääne pool, alasidDnepri ja Volga vahel kuni Dnepri keskjooksul asunudKiievini ja kirdes Volga-Bulgari riigini ningpetšeneegide aladeni idasAraali mereni ning alasid Musta jaKaspia mere vahel.
Kasaaride jõukuse alus oli Volga jõel kaubanduse kontrolli all hoidmine ning see viis nad russidega, kes lõidVolga keskosas 830. aastate lõpus Russi Kaganaat, otsesesse konflikti. 10 sajandiks haarasid Skandinaavia rändkaupmehed ja piraadid, keda kasaarid varangideks kutsusid,Kiievi-Venes võimu.
930. aastate lõpus toimus russide kuningaOlegi rünnak Tamani poolsaarel asunud kasaaride linna Samkarshi (Tamantarkhan) vastu.
963/964 aastal tegi noorKiievi-Vene valitsejaSvjatoslav I sõjakäiguKasaari kaganaadi vastu ning purustasKasaari kaganaani väed ning vallutas kasaaride linnad (Kazerani,Atili,Sarkeli jaTmutarakani)Doni jõe alamjooksul. Kasaari khaani vägede purustamise järel rüüstasid nõrgestatud kasaaride alasid naaberhõimud. Pärast Kasaari kaganaadi nõrgenemist saavutasid turgi oguusi keelerühma kuulunudpetšeneegid võimu Volgast lääne pool asuvate stepialade üle. Russide kontrolli alla läks Doni jõgi, bulgaarid haarasid enda kätteVolga-Kaspia kaubatee.
Euroopa alad u 1000. aastal
Aastatel 965–967 võttis Kasaaria kagaan vastu islami usu, püüdes niiviisi saadaHorezmilt toetust. 1016. aastal otsustasBütsantsi keiser (963–1025)Basileios II Bulgaroktonos peale Bulgaaria taasvallutamist taastada oma impeeriumi dominantse positsiooni Mustal merel ning Bütsantsi laevastiku toel, koos slaavlaste ühendväega, vallutas kasaaridelt Krimmi ja kõrvaldas viimase kasaaride kagaani Krimmis Tzuli võimult.
.jpg)
