Pärast Václav III surma esindasid tema õedAnna jaEliška seaduslikku Přemysliidide liiniBöömimaa troonil. Kuigi Tšehhi aadelkond eelistas pärijana näha Anna abikaasatKärnteni Heinrichi, surusSaksa kuningas Albrecht I peale oma poegaRudolfi. Rudolf I (valitsusaeg 1306–1307) suri aasta pärast troonile tõusmist ning Tšehhi kroon läks Heinrichile (võimul 1307–1310), kuid ta oli ebapopulaarne. Viimaks pöördusid nii kirik kui ka aadelkondHeinrich VII poole, kes oli olnud 1308. aastal toimunud Albrechti mõrvast saati olnud Saksa kuningas. Pärast keerukaid läbirääkimisi oli Eliška Přemyslovna nõus abielluma Heinrich VII-a poja Johanniga. Kärnteni Heinrich lahkus 1310. aastal Prahast ningLuksemburgi Johann (tšehhipäraseltJan Pime) kroonitiTšehhi kuningaks.
Valitsemist alustas Karl isa valduste asevalitsejanaPõhja-Itaalias, 1334. aastast aga jubaMoravamarkkrahvina.1339. aastal kaotas ta isa Johann I lahingus nägemise ja Karl asus valitsema koos isaga valduste üle. 1342. aastal toetas Karl oma vendaJohann Heinrichit vastasseisusSaksa-Rooma keiserLudwig IV-iga. 10. veebruaril 1342 abiellus Ludwig IV poeg,Ludwig V Tirooli krahvinna Margarethega, et omandada selle valdused Wittelsbachi perekonnale; kuid krahvinna ei olnud veel lahutatud oma eelmisest abikaasast,Luksemburgi dünastia vürstistJohann Heinrichist. Aasta varem oli Margarethe oma abikaasa Tiroolist välja saatnud. Wittelsbachid suutsid saavutada kohalike Tirooli aadlike toetuse neile arvukaltprivileege andes.
Tšehhi kuningriigi alad 14. sajandilPraha linnus – Tšehhi hertsogite, kuningate ja keisrite iidne residents; pärast aastat 1918 Tšehhoslovakkia ja Tšehhi presidentide residentsVltava jõgi Prahas, tagaplaanilKarli sild,Malá Strana jaHradčany.
1349. aastal oliSaksa vastukuningaksGünther von Schwarzburg (1304–1349). Günther oli olnud keiserLudwig IV ustav liitlane ning peale tolle surma proovis taWittelsbachide juhtimisel koos mõningate teiste Saksa vürstidega vastu seista kuningas Karl IV-le, kuid ebaõnnestunult. Ta sai Karli käest lüüa ning pidi oma taotlustest loobuma.
Karl IV andis1356. aastal väljaRiigipäeval kinnitatud1356. aasta kuldbulla (Kaiserliches Rechtsbuch), mis määras kindlaks Saksa-Rooma keisririigi keisrite valimise korra ja andis eriprivileegidkuurvürstidele, samasBrandenburgi kuurvürstkonna omandamine andis Tšehhi kuningriigile kaks häält Saksa-Rooma keisrivalimiskogus. Kuldbulla väljakuulutamine Nürnbergi riigipäeval defineeris rohkem kui neljasajaks aastaks Saksa-Rooma riigi põhiseadusliku struktuuri.
.jpg)
